Kristjan Järvan: kas II samba raha on nii ohtlik, et tuleks kiiresti pankadele anda?
(324)17. märtsil avaldas Eesti Ekspress Raino Paroni artikli, kus ta hoiatab teise pensionisamba vabatahtlikkusega seotud riskide eest. Aastakümneid finantsasutusi esindanud advokaat väidab, et kirjutama ajendas vaid siiras mure riigi rahanduse pärast ning tegemist ei ole tellimustööga. Kuna artiklis jäid kõlama mitmed ühepoolsed väited, siis sooviksingi teiega koos vaadata, miks neid puhta kullana ei peaks võtma.
1. „Minu arvates on see (II samba vabatahtlikkus) segu populistlikust poliitikast ja sotsiaalsest eksperimendist, mille põhiraskust kannavad eelkõige madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed.“
Kui teine sammas sõltub 100 protsenti palgast, siis I sammas on solidaarsem. II samba sissemaksetest on 2/3 sinu enda I samba arvelt, mistõttu vähendatakse II sambaga liitunute teenitavat kindlustusosakut ning solidaarosakut 20 protsendi võrra. Seega on just madalapalgalistel enim võita II sambast lahkudes.
2. „Aprilli alguses saame teada, kui paljud on otsustanud võtta vastutuse ja riski, et suudavad pensioniks kogutud säästude iseseisva investeerimisega kindlustada oma pensionipõlve paremini, kui seda suudaks mõni pensionifond.“
II sambast vabaneva raha investeerimine ei ole ainuõige mõistlik otsus. Kõrgema intressiga laenu tagasimaksmine või selle võtmata jätmine tänu lisarahale on parem finantsotsus kui lasta rahal madala tootlusega II sambas istuda. Ei ole mõistlik omada aeglaselt kasvavat investeeringut ja kiiresti kasvavat laenu samal ajal.
3. „On ka teine rühm lahkujaid – need, kes pelgavad riigi sõnamurdlikkust pensioni puudutavate otsuste tegemisel.“
