1. „Minu arvates on see (II samba vabatahtlikkus) segu populistlikust poliitikast ja sotsiaalsest eksperimendist, mille põhiraskust kannavad eelkõige madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed.“


Kui teine sammas sõltub 100 protsenti palgast, siis I sammas on solidaarsem. II samba sissemaksetest on 2/3 sinu enda I samba arvelt, mistõttu vähendatakse II sambaga liitunute teenitavat kindlustusosakut ning solidaarosakut 20 protsendi võrra. Seega on just madalapalgalistel enim võita II sambast lahkudes.

2. „Aprilli alguses saame teada, kui paljud on otsustanud võtta vastutuse ja riski, et suudavad pensioniks kogutud säästude iseseisva investeerimisega kindlustada oma pensionipõlve paremini, kui seda suudaks mõni pensionifond.“


II sambast vabaneva raha investeerimine ei ole ainuõige mõistlik otsus. Kõrgema intressiga laenu tagasimaksmine või selle võtmata jätmine tänu lisarahale on parem finantsotsus kui lasta rahal madala tootlusega II sambas istuda. Ei ole mõistlik omada aeglaselt kasvavat investeeringut ja kiiresti kasvavat laenu samal ajal.

3. „On ka teine rühm lahkujaid – need, kes pelgavad riigi sõnamurdlikkust pensioni puudutavate otsuste tegemisel.“


Tõenäoliselt kasutab advokaat „sõnamurdlikkust“ siin halvustavas tähenduses selle tõttu, et II samba vabatahtlikuks muutmine riivas ettevõtjate õiguspärast ootust. Paraku ei saa iga seadusemuutmist „sõnamurdlikkusena“ tõlgendada – ka Riigikohus märkis, et tegemist pole intensiivse riivega. Küll on siinkohal tõstatud huvitav teema – nimelt võib tulevikus olla Eestis väga erinevaid valitsusi ning kui II samba maht kasvab, siis seda rohkem kasvab ka ahvatlus see vara Poolaga sarnaselt riigistada. Seega on mõistetav, et osa isikud tõepoolest võtavad oma raha välja selle riski ennetamiseks.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega