Kristjan Oadi algselt kõhkleva hüpoteesina pealkirjastatud idee Varbolas valitsenud Eesti soost kristlikust ja mündilembesest kuningast on saanud viimase aja ajakirjanduses märksa enam tähelepanu kui muud ajaloo-teemalised uudised. Ja minu meelest on see igati hea, et teaduse populariseerimisel ei esitata ainult valmis tulemusi, vaid protsessi, kuidas ajalugu ja arheoloogiat „tehakse“.

Üsna ilmselgelt puudutas Kristjan Oad provokatiivselt nii rahvusidentiteeti (vt arvukaid kommentaare artiklite reaktsioonina), kui ka esitas midagi kontseptuaalselt teistsugust ka akadeemilise ajalooteaduse seisukohast. Olemata numismaatik, jääb minul üle vaid huviga jälgida arutelusid tornbrakteaatide dateeringu, eeskujude ja valmistamiskoha üle. Samamoodi on eelkirjutajad minust kindlasti pädevamad nii Varbola linnuse ajaloo, selle dateerimise ja ehituslike analüüside osas, nii nagu ka Lõuna-Harjumaa asustusloos üldisemalt.

Tõsi, mingi ajaline segadus paistab kogu teemas küll olevat.