EKSPERIMENT | Vanalinnas toimub vägivaldseks kippuv peretüli. Kas inimesed tõttavad appi?
(84)Harilik olukord bussis. Kedagi tõugatakse, isegi klobitakse. Kõrval istuv inimene paneb klapid pähe ja vaatab kaugele aknast välja. Selline reaktsioon on üsna tavaline. See hüpoteetiline bussiepisood on üks näide sellest, kuidas vägivalda pealt nähes inimesed silma kinni pigistavad. Seda võib ka mõista - inimeste valmisolek võõrasse konflikti sekkudes ise konfliktiohtu sattuda, on väga erinev. Kas eestlastele on omane eemalehoidmine, kui nad satuvad vägivalda sisaldava konflikti tunnistajaks? Et seda asja paremini mõista, viis Eesti Ekspress läbi väikese videoeksperimendi Tallinna vanalinnas.
Eksperimendi sisu oli lihtne - lõime näitlejate abiga olukorra, kus avalikus ruumis, aga ometigi justkui tahtmatult, sattusid Tallinna vanalinnas jalutajad tunnistajaks raevukale selgelt tugevama mehe ja naise omavahelisele konfliktile. Konflikt ei läinud veel otseselt vägivaldseks, kuid mees oli selgelt võimupositsioonil ja agressiivsem pool.
Katse eesmärgiks oli näha, kuidas Eesti inimesed reageerivad toimuvale: kas nad mööduvad peatumata, kas jäävad vaatama, kas püüavad kuidagi sekkuda, kas otsivad abi, kas hakkavad omavahel koostööd tegema, kas jäävad lootma teiste sekkumisele.
Sotsiaalpsühholoogilist nähtust, kus inimese valmidus kriitilises olukorras kannatajale abi pakkuda on väiksem juhul, kui leidub teisi passiivseid pealtvaatajaid, nimetatakse kõrvaltvaataja efektiks. See tähendab, et abi pakkumise tõenäosus on pöördvõrdelises seoses pealtvaatajate hulgaga. Kui passiivseid pealtvaatajaid on mitmeid, siis ei sekkuta - vähemalt selline on hüpotees.
2019. aastal tehtud uuring seab selle fenomeni aga kahtluse alla ning inimeste teadlikkus vägivaldsete situatsioonide kahjulikkusest ohvri psüühikale on kasvanud. Analüüsides 200 vägivaldset situatsiooni leiti, et üheksal juhul kümnest läheb keegi appi, sekkub. Tänu hoolivatele inimestele ei saa vägivallatsejad, sulid, korruptandid, valetajad, petised, eriti need, kes naudivad võimu ja endast nõrgematele koha kätte näitamist, mugavalt ja karistamatult tegutseda.
Vaprad inimesed, kes julgevad avalikkuseni ulatuvatesse vägivallajuhtumitesse sekkuda, kas ise või politsei toel, on tunnustamist ja märkamist väärt. Väga sageli aga jääb kahetsusväärne juhtum avalikkuse eest varjatuks. Oma võimupositsiooni kuritarvitajad tegutsevad erinevalt meie eksperimendist kavalamalt ja salatsevalt. Nende taga ei ole reeglina prožektorit, mis nende tegusid tänavale kumaks. Sellistes situatsioonides jäävad ka riigi käed tihti lühikeseks. Aita meie ajakirjanikel ka neil juhtumitel nii ohvritele kui Eesti riigile appi jõuda!
Loe lähemalt meie kampaanialehelt: www.ekspress.ee/paljastus