Nädala Lauri

Maris Lauri

Teile ilmselt meeldiks see olukord, kus keegi on alati süüdi ja keegi on alati vale inimene.

- Riigikogus

Annika: Halloo! Kuidas sul läheb?

Karin: Oh, nii kiire on. Kogu aeg jooksen siia ja sinna.

Annika: Tööl on palju tegemist?

Karin: Ei, olen juba kolmandat nädalat puhkusel. Lihtsalt tegemisi ja käimisi on nii palju. Aga sinuga pole vist kaks aastat kokku saanud? Eelmisel suvel ei õnnestunud, äkki prooviks sel aastal enne suve lõppu kokku saada ja mõned joogid võtta?

Annika: Saame homme äkki kokku?

Karin: Homme ei mängi välja, me sõidame Pangodisse Terminaatori kontserdile. Reedel lähen Viru Folgile. Laupäeval lähen tädi Laine sünnipäevale, pool suguvõsa koguneb. Õhtul liigume Paidesse, kus mu mehe sõber Priit oma juubelit peab.

Pühapäeval on meil Tartus V-Spas tuba kinni pandud ja tahaks natuke vees mõnuleda, enne kui teatrisse läheme. Tahtsime vaadata Indrek Taalmaa ja Egon Nuteri „Soolot kahele“, alles viimasele etendusele õnnestus kaks piletit saada. Esmaspäeva hommikul jälle kiire spaa, siis käiks läbi ERM-ist ja vaataks, mida seal uut on, aga siis asume Tallinna poole teele. Ilmselt kella kolmeks oleksin ma vaba. Kas sulle sobib siis mõned veinid teha?

Annika: Sel ajal olen ma Veiko koera sünnipäeval. Koera õige sünnipäev oli küll märtsis, aga siis ei toimunud ju midagi. Ma jooksen sealt kiirelt läbi ja proovin veel õhtul kinno jõuda, et „Kiirete ja vihaste“ üheksandat osa vaadata. Teisipäeval ka ei saa, siis sõidan õhtul Pärnumaale „Nõidkapteni needust“ vaatama. Tee peal hüppan rannast läbi, proovin natuke päevitada ja vaatan, kas Steffanist pitsat saab või on seal endiselt täiesti pekkis järjekorrad.

Aga kolmapäeva lõuna paiku on mul natuke vaba aega. Veini jaoks on võib-olla vara, aga samas lähen ma edasi Külli sünnipäevale ja eks ma siis alustan juba varem. Külli on jõululaps, aga ta tahtis vähemalt tagantjärele sünnipäeva ära pidada.

Karin: Ma olen kolmapäeval Rõuges ja tutvun Ööbikuoruga. Sealt edasi tahaks Tõrva uut spaad kontrollima minna. Üldse on hirmus kiire, midagi teha ei jõua.

Annika: Ma ka mõtlen, et kuhu see aeg nüüd nii kiirelt kaob.

Karin: Midagi ära jätta ka ei taha. Varsti pannakse ju kõik kinni ja siis istume jälle üheksa kuud toas.

Annika: Tuleb kiirelt igal pool ära käia, küll talvel jõuab magada.

Karin: Lähme tööle tagasi ja siis puhkame!

Annika: Ilmselt nii läheb jah. Võib-olla proovime millalgi salaja kokku saada, kui vangi ei panda selle eest.

Karin: Kui sind koroonareeglite rikkumise eest vangi pannakse, tulen sind vaatama.

Annika: Vähemalt saab siis vanglas rahulikult juttu ajada, mitte nagu praegu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid