Kujutage ette, et võõras linnas orienteerumiseks on ainus viis osta selle linna enda tehtud kaart. Kaarti müüakse vaid linnavalitsuse loaga. Luba peab taotlema. Igal linnal on kaardil omad tingmärgid vaatamisväärsuste, poodide, hotellide, teetööde jm kohta. Enamik ilmselt sõidaks linnas huupi ringi, et kaardi tüütu hankimine vahele jätta. Riskides samas sellega, et kõike tähtsat üles ei leiagi ja linnast jääb täitsa vale mulje. Õnneks on meil päriselus kõikvõimalikud kaardid-atlased ja ka Google Maps. Igas riigis samasugune ja alati ühtmoodi mõistetav.

Teadlastel ja arstidel oli alles hiljuti geeniandmetest haiguste ja geenidefektide seoste leidmine täpselt sama keeruline. Mitmes riigis on olemas oma biopangad, milles leidub olulist ja huvitavat infot, aga neile ligipääsemine tähendas iga kord nädalate või isegi kuude pikkust lubade tagaajamist.