Enesetapu tõttu ema kaotanud tütar jagab oma pere lugu: me peame rääkima suitsiidist
![TRIINU EMAGA: Ema oli 38, kui ta suri, ja mina jõuan sellesse ikka kolme aasta pärast. Milline on minu elu täna ja milline oli ema elu minuvanuselt... see on kardinaalselt erinev.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/c81e3c20-0fd8-11ec-ab9d-1bf936eb6091.jpg?noup&w=1200&h=711&ch=0.6296&cw=1&cx=0&cy=0.0853&r=16:9)
Kui sinu või kellegi teise elu on vahetus ohus, helista hädaabinumbril 112
Vaimse tervise abiliin: 660 4500, palunabi.ee/vaimne-tervis
Lasteabitelefon: 116 111, lasteabi.ee
Laste ja Noorte Kriisiprogramm lastekriis.ee
Eluliin iga päev 19–7: 655 8088
Hingehoiutelefon ööpäev läbi: 116 123
Veebipõhine nõustamine: peaasi.ee ja lahendus.net
Kriisitelefon, ööpäevaringne: 1247
Ohvriabi, ööpäevaringne: 116 006
Perearsti nõuandetelefon: 1220
Erakorraline psühhiaatriline abi on kättesaadav suuremates Eesti linnades ööpäev läbi
Kuigi sellest on nüüd aega möödas, on mul seda lugu rääkida keeruline ja valus. Süü- ja häbitunne saatis mind pikalt.
Ta oli hea inimene, võttis kõike hinge, samas elas ise oma elu keeruliseks. Ema oli muutunud, ta oli kuidagi teistsugune. Ja juuksed värvis ta ka punaseks