07.09.2021, 18:45
Enesetapu tõttu ema kaotanud tütar jagab oma pere lugu: me peame rääkima suitsiidist
Täna on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev
Mu ema suri. Tegelikult ta mitte lihtsalt ei surnud, vaid ma kaotasin ta suitsiidi läbi. Alles nüüd saan kõva häälega välja öelda, ilma et klomp kurku tõuseks: mu ema tappis ennast ära. Ja mina ei ole selles süüdi!
TRIINU EMAGA: Ema oli 38, kui ta suri, ja mina jõuan sellesse ikka kolme aasta pärast. Milline on minu elu täna ja milline oli ema elu minuvanuselt... see on kardinaalselt erinev.
FOTO:
Kui sinu või kellegi teise elu on vahetus ohus, helista hädaabinumbril 112
Vaimse tervise abiliin: 660 4500, palunabi.ee/vaimne-tervis
Lasteabitelefon: 116 111, lasteabi.ee
Laste ja Noorte Kriisiprogramm lastekriis.ee
Eluliin iga päev 19–7: 655 8088
Hingehoiutelefon ööpäev läbi: 116 123
Veebipõhine nõustamine: peaasi.ee ja lahendus.net
Kriisitelefon, ööpäevaringne: 1247
Ohvriabi, ööpäevaringne: 116 006
Perearsti nõuandetelefon: 1220
Erakorraline psühhiaatriline abi on kättesaadav suuremates Eesti linnades ööpäev läbi
Kuigi sellest on nüüd aega möödas, on mul seda lugu rääkida keeruline ja valus. Süü- ja häbitunne saatis mind pikalt.
Ta oli hea inimene, võttis kõike hinge, samas elas ise oma elu keeruliseks. Ema oli muutunud, ta oli kuidagi teistsugune. Ja juuksed värvis ta ka punaseks
