Taavi Veskimägi reageerib kriitikale: ülekoormustasu vähendab tarbija võrgutasu

Eleringi juhatuse esimees vastab Ekspressi loole, milles kirjutasime, et tema juhitavale ettevõttele laekus kümneid miljoneid eurosid tänu elektri hinnavahele Eestis ja Soomes.

Elering, nagu enamik Euroopa süsteemihaldureid, teenib meile kuuluvatelt piiriülestelt ühendustelt ülekoormustasu, mis pole ettevõtte jaoks tulu, rääkimata kasumist, vaid sihtotstarbeline raha ülekandevõimsuse puudumise kõrvaldamiseks selsamal piiril. Näiteks kui ülekoormus on meie Eesti-Soome vahelistel ühendustel, laekub raha fondi, mida saab kasutada Estlink 3 ehk täiendava ühenduse ehitamiseks.

Ülekoormustasu pole Eesti ega Eleringi välja mõeldud, sama süsteem kehtib kogu Euroopas. Elekter on Euroopa ühisturu kaup ja peab saama liikuda vabalt Gibraltarist Nordkapini. Selleks on ehitatud riikidevahelised ühendused, võimaldamaks madalama hinnaga piirkonnast müüa energiat kõrgema hinnaga piirkonda. Kui ühendusvõimsust on piisavalt, siis hinnad võrdsustuvad. Kui ülekandevõimsusi ei ole piisavalt, tekib nö ülekoormus ning hinnad ei saa kahe börsipiirkonna vahel ühtlustuda. Ülekoormustasu mehhanismi kohaselt maksavad elektribörsid ülekandesüsteemi halduritele igal tunnil hinnaerinevuse korral ülekoormustasu.

Sellel ülekoormustasu kogumisel on kindel eesmärk riikidevaheline pudelikael kõrvaldada. Näiteks Elering kasutab ligi 74 miljonit eurot ülekoormustasu sünkroniseerimise investeeringuteks ja see võimaldab realiseerida 300 miljoni eurose sünkroniseerimise suurprojekti tarbija võrgutasu sentigi suurendamata. Kui meil ülekoormustasu kasutada poleks, tuleksid need 74 miljonit elektritarbija taskust.

Ülekoormustasu raha ei ole Elering kasum, see läheb eraldi „potti“, mille üle teostab järelvalvet Konkurentsiamet ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt uute võrguinvesteeringute finantseerimiseks.

Möödunud aastal käivitunud Eesti-Läti kolmas elektriühendus on möödapääsmatu Eesti sünkroniseerimiseks mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ja uute taastuvenergia tootmisseadmete võrguga liitmiseks. Ka see investeering on hea näide, kuidas Elering kasutas ülekoormustasu. Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitustöid rahastati 65 protsendi ulatuses Euroopa Liidu toetusest ja ülejäänud osa kattis just ülekoormustasu. Eesti elektritarbijad tänu sellele võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panustama ei pidanud. Kui teeme otsuse Estlink 3 ehitamiseks, kasutame ülekoormustasu ka selle investeeringu finantseerimiseks.

Kokkuvõttes, ülekoormustasu raha ei ole Elering kasum, see läheb eraldi „potti“, mille üle teostab järelvalvet Konkurentsiamet ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt uute võrguinvesteeringute finantseerimiseks.

Ülekoormustasu võimaldab samuti pakkuda turuosalistele ehk eelkõige elektrimüüjatele riskimaandamisinstrumente, mis on eeldus soodsamate elektripakettide turule toomiseks lõpptarbijatele. Läti suunal on taoline instrument kasutusel juba aastaid. Elering on teinud ära ettevalmistused sarnase instrumendi rakendamiseks ka Eesti-Soome piiril.

Riskimaandamisinstrumentide vajadust hindavad regulaatorid (Eestis Konkurentsiamet) regulaarselt ja neid saab pakkuda vaid juhul, kui mõlemad regulaatorid mõlemal pool piiri on seda määranud. Süsteemihaldurid saavad seda teha ainult koos, st Elering üksi ei tohi piiriülese hinnariski instrumente pakkuda.

Kuni eelmise aasta teise pooleni Eesti-Soome piiril sellist vajadust ei olnud, sest Eesti ja Soome hinnapiirkondade hinnaerinevused olid väikesed või puudusid üldse. Muutuse põhjustasid CO₂ hinna tõus ja 2020. aasta väga madalad elektrihinnad, kui Põhjamaade odav taastuvenergia tõrjus Baltikumi turult välja siinsed fossiilse päritoluga elektri tootjad. 2021. aastal tellis Konkurentsiamet koos Soome regulaatoriga uue analüüsi, kus leiti, et vajadus uue instrumendi järele on olemas. Elering ja Fingrid on alates sellest otsusest tegelenud hinnamaanduse instrumendi loomisega Eesti ja Soome vahel ülekantavale võimsusele.

Süsteemihaldurid saavad teha reeglistiku taolise instrumendi loomiseks, aga selle peavad kinnitama Eesti ja Soome regulaatorid. Instrumendi loomine seisab hetkel regulaatorite töölaual, kes ootavad vastust Euroopa regulaatorite ühendusest ACER. Seaduse määratud avalikele konsultatsioonidele, kooskõlastamisprotsessidele nõutud tähtaegu ja oksjoniplatvormi IT-arendust arvesse võttes on võimalik Soome-Eesti riskmaandamisinstrumendid kasutusele võtta alates 2023. aastast.

Loe ka artiklit, millele Veskimägi vastab: "Odava Soome elektriga teenib üks Eesti firma kümneid miljoneid"

Konkurentsiamet: asi venib Soome firma tõttu

Konkurentsiamet teatas Ekspressi loo peale, et otsuse rajada riskimaandusinstrumendid (FTRid) Eesti-Soome piirile tegid Eesti ja Soome regulaatorid 2021. aasta juuni alguses.

2021. aasta esimeses pooles viis Konkurentsiamet koos Soome, Läti ja Leedu regulaatoritega läbi ühise analüüsi riskimaandusinstrumentide võimaluste hindamiseks Baltikumi ja Soome piirkonnas. (Analüüsiga on võimalik tutvuda ameti kodulehel.

Selgus, et Baltikumis ja eeskätt Eestis ei ole piisavalt riskimaandusinstrumente turuosaliste pikaaegsete hinnariskide maandamiseks. Seetõttu tegi amet koos Soome regulaatoriga otsuse (Konkurentsiameti 10.06.2021 otsus nr 7 26/2021 001), millega panime kohustuse Eesti ja Soome süsteemihalduritele (Elering ja Fingrid) rajada riskimaandusinstrumendid ehk FTRid Soome-Eesti piirile, et leevendada Soome ja Eesti vahelist hinnavahet.

Järgmise sammuna peavad Elering ja Fingrid esitama regulaatoritele kinnitamiseks metoodika FTRide disaini ja rakendamise kohta. Seda metoodikat ei ole veel regulaatoritele esitatud.

Konkurentsiamet küsis metoodika puudumise põhjust Eleringilt 2021. aasta sügisel. Selgus Fingridi poolne õiguslik probleem mitmete üle-euroopaliste metoodikatega liitumisel. Et kiirendada süsteemihaldurite protsessi ja lahendada Soome probleem, pöördus Konkurentsiamet koos Soome regulaatoriga Euroopa regulaatorite koostööorganisatsiooni ACERi poole.

Ootame ACERi vastust 11. veebruariks. Seejärel peaks süsteemihalduritel olema võimalik kohe vajalik metoodika edastada regulaatoritele kinnitamiseks. Kahjuks ei teavitanud süsteemihaldurid ja eriti Fingrid regulaatoreid kohe oma probleemidest, mistõttu kaotasime mitu kuud.

Loodame siiski, et edaspidi suudavad süsteemihaldurid FTRide loomise nimel efektiivselt toimetada.