Ema kiri: Naised, kes ei luba lastel isaga suhelda, teevad karuteene nii lastele kui iseendale
Kirjutasime sel nädalal, kui kergekäeliselt eelistavad omavalitsused lastega suhtlemiskorda määrates emasid isadele. Artiklit lugenud ema saatis meile vastukaja. Autori nimi on toimetusele teada.
Ma ei saa hästi aru naistest, kes keelavad oma lastel isadega kohtuda ning keeravad neid isade vastu üles. Muidugi on erandeid — kui isa on vägivaldne või vaimselt ebastabiilne, siis on ilmselt tõesti mõistlikum kiivalt kontrollida, kuidas toimub suhtlus isa ja lapse vahel. Ent suurem osa mehi on siiski enam-vähem normaalsed inimesed, kes armastavad oma lapsi ja tahavad neile parimat. Isa ja lapse terve suhe on esmajoones lapse huvides, ent mulle tundub, et paljud naised ei mõista, et see on ka naiste endi huvides.
Lapse kasvatamine — eriti üksi — on üks raske töö. Muidugi nad on toredad ja iga ema armastab oma lapsi piiritult, ent nad on ka tüütud ja väsitavad. On õiglane, et lapse kasvatustöös osalevad mõlemad vanemad, isegi kui nad enam ei ole paar. Aga miskipärast tundub mulle, et Eestis on palju inimesi, kellele tundub, et oma lapsega koos aja veetmine on emadele kohustus, aga isadele justkui privileeg, mille nad peavad eeskujuliku käitumisega välja teenima. See ei ole nii.
Lapse tegemise juures on ikkagi kaks inimest ja on aus, et need inimesed teda ka kasvatavad (jällegi — alati on erandeid). Seda, kui isa soovib aktiivselt lapse kasvatamises osaleda, tuleks mu meelest rõõmuga tervitada, sest kahjuks on maailmas liiga palju selliseid mehi, kes ei tunne oma laste vastu mingit huvi.
Naised, kes ei luba lastel isaga suhelda, teevad karuteene mitte ainult oma lastele, vaid ka iseendale. Mul on samuti väike laps ja kui mul teda ei oleks, ei tahaks ma oma eksmehega enam mitte kunagi suhelda. Aga ei ole minu huvides takistada nende omavahelist suhtlust, vaid pigem eelistaksin ma, et nad kohtuksid võimalikult palju ja kontakt oleks tihe. Seda seetõttu, et nende vahel tekiks tore isa-tütre suhe, mis on kasulik minu lapsele.
Aga see, et minu laps käib sageli oma isa juures on ka äärmiselt kasulik mulle endale. Sest mida teen mina, kui mu laps on oma isaga? Ma puhkan! Ma teen asju, mida ma ei saa koos lapsega teha. See on MINU aeg. Ja ma usun, et igal naisel on sellist aega vaja (igal inimesel, hoolimata soost).
Ausalt öeldes — kui ma saan kindla regulaarsusega oma lapsest puhata, olen ma parem inimene üleüldiselt ja parem ema oma lapsele. Ja lisaboonus: kui naine on puhanud, võib juhtuda, et ka eksmees tundub natuke vähem tüütus
