Koolid kohaliku poliitika haardest vabaks!

Eesti kool võiks olla nn ennastjuhtiv kool, kus koolipidamisega – juhi valimise, eelarve koostamise, üldise arendusega – tegeleksid üheskoos kolm osapoolt: kohalik omavalitsus, õpetajad ja lapsevanemad.

Ehkki konflikt Kiviõli kooli ja selle kooli juhi vallandanud Lüganuse valla volikogu vahel on lahenemas, on viimasel ajal sagenenud kokkupõrked kohalikest poliitikutest koolipidajate ja koolikogukondade vahel. See näitab, et käes on aeg värskendada 1991. aastast pärinevat Eesti hariduse operatsioonisüsteemi, milles põhirolli mängivad kohalikud poliitikud. Nüüd tuleb liita neile ka vahepealse kolmekümne aasta kestel tekkinud kodanikuühiskond, et kooliga seotud inimeste energia ei kuluks üksteisega võitlemisele, vaid koolisüsteemi ühisele arendamisele.

Eesti kool võiks olla nn ennastjuhtiv kool, kus koolipidamisega – juhi valimise, eelarve koostamise, üldise arendusega – tegeleksid üheskoos kolm osapoolt: kohalik omavalitsus, õpetajad ja lapsevanemad. Sest kooli panustavad ju kõik – vald maksurahaga, õpetajad oma aja ja energiaga ning lapsevanemad oma laste tulevikuga. Mõned koolipidajad on aastakümneid eelistanud kohalikke poliitmänge tänapäevase ja kodulähedase põhihariduse arendamisele. Hea kool ei sünni iseenesest, omanik peab tahtma ja oskama seda arendada. Ja koolide omanik on enamikul juhtudel kohalik omavalitsus.