Propaganda, millega Venemaa ameeriklasi kolme aasta jooksul töötles, polnud alati objektiivselt võttes väär ega enamikus ka vihakõne, kuid see oli suunatud otseselt lõhede tekitamisele ja polariseerimisele ühiskonnas.

Foto:Jon Elswick/AP/Scanpix

Umbes kaks nädalat tagasi sai avalikuks Facebooki, Instagrami, Google’i ja Twitteri esitatud andmetele tuginev põhjalik uuring, mille tellis USA Senati luurekomitee Ameerikat tabanud Venemaa propagandasõja meetodite ja taktika kohta. Selle uuringu juht Renee DiResta käis oktoobrikuus Eestis ning esines loenguga ka Tallinna ülikooli tudengitele. DiResta on õppinud politoloogiat ja arvutiteadust ning ta on oodatud autor New York Timesist kuni Forbesi ja The Econimistini.

Analüüs kannab nime „The Tactics and Tropes of Internet ­Research Agency“ ning selle on teinud New Knowledge’i nime kandev uurimis­asutus. Eestikeelne tõlge pealkirjast „Internet Research Agency taktika ja troobid“ vajab väikest selgitust. Troop on kõnekujund, keelekujundusvõte, mille puhul mingi väljendi asemel kasutatakse teist, sellega mittesünonüümset väljendit. Niimoodi luuakse keeles uus kujund. Troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, metonüümia ehk ümbernimetamine, oksüümoron ehk pealtnäha ühendamatute mõistete ühendamine ning eufemism ehk ümber­ütlemine. See võib kõlada nagu sissejuhatus kirjandusteadusesse, mida see ongi, kuid samas on see tänapäeva Vene internetitrollide üksuste kasutuses olev relvastus. „Internet Research Agency“ (IRA) on 2013. aastal Venemaal Peterburis tegevust alustanud mõjutusasutus, mida juhitakse nagu keerukat ja keskse juhtimisega internetiturunduse firmat. IRA on tööle võtnud ja välja õpetanud üle tuhande inimese, kes töötavad mõjutusoperatsioonidega 24tunnilises režiimis. 2016. aasta USA presidendivalimiste eel suunasid nad oma tegevuse ameeriklastele. Selle mõjutustöö ulatus on jahmatav – Facebookis jõudsid nad 126 miljoni inimeseni, Instagramis vähemalt 20 miljoni inimeseni, Twitteris 1,4 miljoni kasutajani ning laadisid Youtube’is üles üle 1000 video. Selle massiivse Ameerika Ühendriikide elanike mõjutamiseks loodud kampaania eelarve oli üle 25 miljoni dollari ning see kestab siiani.

Senati luurekomiteele esitatud andmed näitavad selgelt, et ligikaudu viie aasta jooksul, aga võimalik, et juba varemgi, on Venemaa pidanud propagandasõda Ameerika Ühendriikide kodanike vastu, manipuleerides sotsiaalse meedia jututeemasid eesmärgiga mõjutada Ameerika kultuuri ja poliitikat. Selliste Venemaa infosõja operatsioonide vahendite ja taktika tundmine aitab mitte ainult Ameerika, vaid ka Eesti kodanikke, meediat ning julgeolekuga seotud üksusi, et mõista vastase taset ja aru saada, kust lähtub pidev oht meie riikide demokraatiale.

Sotsiaalmeedia platvormid esitasid luurekomiteele järgmised (ligikaudsed) andmed:

10,4 miljonit tviiti (millest üle poole olid originaalsed) 3841-lt Twitteri kontolt;

1100 Youtube videot 17 kanalilt;

116 000 Instagrami posti 133 kontolt;

61 500 unikaalset Facebooki postitust 81 leheküljelt.

Facebookis oli neil postitustel 77 miljonit kaasamist (laik, jagamine, klikk, kommentaar), Instagramis 187 miljonit kaasamist ja Twitteris 73 miljonit originaalsisu postituste kaasamist.

Mõjutustöö põhirõhk ei olegi Facebookis, nagu tavaliselt arvatakse, vaid hoopis Instagramis. Kui meedia hakkas venelaste mõjutustööst Facebookis palju kirjutama, siis suundus mõjutamine kiiresti Instagrami. Üks põhjus võib olla ka see, et visuaalsete meemide ehk sõnumit kandvate piltkujutiste tõhusus osutus lihtsalt palju suuremaks. On tõenäoline, et just piltkujunditel (meemidel) on Venemaa mõjutusoperatsioonides üha suurem tähtsus.

Vene trollide töö oli taguda kiilu Ühendriikide musta kogukonna ja valge kogukonna vahele ning lõhet pidevalt suurendada, samuti suurendada lõhet parem- ja vasakpoolsete vahel. IRA kõige olulisemad sihtmärgid olid Ameerika mustanahaliste veebikommuunid, samuti nende mõjutamine ning värbamine mingiks reaalseks tegevuseks. IRA tegutses nagu digitaalne turundusfirma: nad lõid brändi koos kujundusega ja häälega, lõid selle esindatuse eri kanalites kogu ökosüsteemis, ja kasvatasid kasutajaskonda tasuliste reklaamide, partnerluse, influentserite ja linkide jagamise abil. Need meediamiraažid on omavahel ühendatud informatsiooni ökosüsteemid, mis olid loodud sihtrühma endasse haaramiseks ja ümbritsemiseks.

Trollisõnumid ei olnud valdavalt ei valeinfo ega vihakõne. Info oli enamasti objektiivne, kuid ühiskonnas lõhesid tekitav ja inimesi tülli ajav propaganda.

Samal ajal aeti vastuoluliste teadetega segadusse valijaid, aeti aktiivset lõhestamispoliitikat riiklikul tasandil, propageerides Texase (#texit) või California (#calexit) osariigi eraldumist Ühendriikide koosseisust, tümitati presidendikandidaat Hillary Clintonit, mõnitati mõjukaid senaatoreid (nt John Caine). Lisaks oli pidevalt päevakorral üldine meedia usaldusväärsuse lõhkumine ning Süüria kon­flikti Venemaa-poolsete seisukohtade levitamine.

Seda ei teinud mitte robotid, vaid lihast ja luust inimesed, kes tootsid originaalsisu ja reageerisid kiiresti sündmustele Ühendriikides, suhtlesid postitustele reageerivate inimestega, tšättisid reaalajas, tegid veebiküsitlusi ja tekitasid hashtag’e. Nad lõid reaalseid, inimlikul tasandil sidemeid nendega, keda nad mõjutasid. Samas kaasati kogu aeg tegelasi või materjale väljastpoolt IRA meediamiraaži, nii et oleks võimatu aru saada, kus on väljamõeldised ja kus autentne sisu.

Kõige enam tugines IRA loodud sisu meemidele – kõige populaarsemale formaadile informatsiooni ja propaganda edastamiseks sotsiaalmeedias. Meemid võivad esineda piltide, kujundite, laulusõnade, lööklausete kujul, need on nagu kultuurilised geenid, mis liiguvad inimeselt inimesele, tihtipeale seejuures muteerudes. See on kultuurilise mõjutamise võimas relv, mis on võimeline tugevdama ja isegi muutma inimese väärtusi ja käitumist. Neid on lihtne toota – suur pilt, väike tekst – ja neid saab mõista vähese pingutusega. Meemid on digitaalse ajastu propaganda. Kokku kogusid IRA poolt loodud kontod kahe aasta vältel 220 miljonit laiki, 7,5 miljonit kommentaari, 30 miljonit jagamist, kokku rohkem kui 260 miljonit kaasamist.

Mida toob tulevik? Narratiivipesu, personaalset töötlemist, propa­ganda liikumist väiksematele platvormidele, kus inimestega on võimalik luua usalduslik suhe. New ­Knowledge hoiatab, et katsed seda­sorti propagandasisu vastusõnumite või faktikontrolliga elimineerida on vale tee. Kui nendega tegeldakse kui libasõnumitega, siis on see lõks, kuna suurem osa sellest ei ole ­valeinfo. Saja­leheküljelise analüüsi kokkuvõttes ütlevad uurijad, et ühiskonnas lõhesid tekitav propaganda, millega ameeriklasi kolme aasta jooksul töödeldi, ei olnud alati objektiivselt võttes väär ega olnud enamikus ka vihakõne, kuigi tugevdas gruppide siseseid seisukohti. Kuid see oli suunatud otseselt lõhede tekitamisele ja polariseerimisele ühiskonnas ning koos sellega „normaliseeris“ Venemaa valitsuse erinevaid seisukohti.

Demokraatliku maailma põhimõtted ongi need, mis asetavad meid asümmeetrilisse, rünnatavasse olukorda, sest me ei saa toetuda repressioonile või interneti kinnikeeramisele, nagu autoritaarne režiim. Ainult koostöö uurijate, platvormide, valitsuste ja meediafirmade vahel saab selles võitluses tulemusi anda.