HIV-i (human immunodeficiency virus = inimese immuunpuudulikkuse viirus) infektsiooni ajalugu ulatub Eestis aastasse 1987, kui alustati HIV-diagnostikaga. 1992. aastal registreeriti Eestis esimene AIDSi põhjustatud surm. See on vähemalt kümnend hiljem kui näiteks USA-s. Edasi astus Eesti juba muu maailmaga ühte jalga ja HIV-i nakatumine liikus tõusvas joones. Liiga hilja diagnoositud ja ravita jäänud patsientidel arenes välja HIV-nakkuse lõppstaadium ehk aids. Immuunsüsteem alistub HIV-nakkusele paratamatult 10–12 aastaga.

Meditsiin on suutnud kolme aastakümne vältel järjest edukamalt viiruse leviku protsessi sekkuda. Tänu uutele ja tõhusatele ravimitele saab HIV-nakkust peatada ja aidsi haigestumist ära hoida.

Kui maailmas tõi HIV-ile kahtlase väärtusega kuulsust superstaaride šokeeriv aidsi suremine, siis Eestis HIV seltskonnakroonikasse ei jõudnud. Peamised viirusekandjad olid süstivad narkomaanid ehk kontingent, kellega laiem avalikkus kokku ei puutunud. Ega soovinud neist isegi midagi kuulda. Veelgi enam – HIV-iga võitlejad pidid sageli kuulma, kuidas karm viirus ongi karistus asotsiaalse elustiili tahtliku või tahtmatu harrastamise eest.

Aastatel 1988–1999 diagnoositi Eestis 96 HIV-positiivset, kes olid nakkuse saanud sugulisel teel. Epideemia süstivate narkomaanide (väga noorte) hulgas puhkes Ida-Virumaal ja levis seejärel Põhja Eestis, Tallinnas ja Harjumaal. Eestis jättis HIV esimesed jäljed Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. Siis väikese vahega kogus haigus uut hoogu Tallinnas ja Maardus. Nüüdsel ajal on HIV-i nakatunuid kõikjal Eestis.

Illustratsioon:

Edulugu haiguse ravis

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmeri sõnul on täna HIV tavaline ravitav krooniline haigus. “Teiseks on muutunud uute nakatunute kontingent. Nendeks on nüüd 30+ heteroseksuaalsed ja narkootikume mittesüstivad inimesed,” kirjeldab dr Zilmer uut reaalsust. “Nüüd, kus viirusekandjaid ei saa ühe-kahe tunnuse järgi piirata ja nad paiknevad üle Eesti, on viiruse leviku peatamiseks oluline saada HIV-testi tegema võimalikult paljud. Ka süstivaid narkomaane tuleb jätkuvalt testida.”

Nakkuskliiniku ambulatoorse osakonna juhataja, nakkushaiguste arst Kersti Kink peab HI-viirusega võitlemisel oluliseks HIV-testi tegemist ja selle vajalikkusele mõtlemist. “Testi tegemine ei ole nagu Vene rulett, kas elu või surm. Elama jääd igal juhul ja elad täisväärtuslikku elu. Teadmatus tapab. Ekslikult arvatakse, et noored on peamine HIV-i sihtrühm, sest nende hulgas on kõige rohkem riskikäitumist. Enam see nii ei ole. Noorte jaoks ei ole kondoomi kasutamine seksuaalsuhtes mingi eraldi teema. Pigem loobuvad kondoomi kasutamisest just 30–50-aastased ja nii ongi viirus praegu nende hulgas kõige kiiremini levima hakanud.”

Raviga saab HI-viirust täielikult kontrolli all hoida ja viirusekandja ei kujuta ohtu endale, lähedastele ja kolleegidele. “Pea ainsana on muutumatuks jäänud see, kuidas viirus levib. Juhuslikult või HI-viiruse kandjaga igapäevaelus kokku puutudes on võimatu viirust saada,” kommenteerib dr Zilmer levinud HIV-positiivsete pelgamist.