Jalad vajavad igapäevast hoolitsust

Jalgade eest hoolitsemine on eriti oliline suvisel ajal, kus palavad ilmad võivad tekitada jalgade turseid ja muid vaevusi. Spordiga tegelejatel aitab igapäevane jalgade hoolitsus vältida mitmeid valusaid terviseprobleeme, mida hiljem on keerukas ravida.

Jalad on inimese elus väga raske töö tegijad, nad käivad keskmiselt 160 000 kilomeetrit eluea jooksul. Kui siis käimisel kasutatakse ebamugavaid, kitsaid jalatseid, mis pealegi veel kõrgetel kontsadel, ongi tulemuseks sarvestunud nahakiht päka ja kanna all.

Asjatundmatus teeb olukorra hullemaks

„Pediküür ei seisne ainult varbaküünte kordategemises ja lakkimises, sest paraku leidub jalgadel tihti ka nahapaksendeid, kannalõhesid, sissekasvanud küüsi, haudunud varbavahesid,” loetleb pediküürijana töötav Merle Rattus probleeme, mis vaatavad talle vastu igapäevatöös. Seda loetelu jalaprobleemidest võiks veelgi jätkata, sest kui käed on kõigile nähtaval, siis jalad on nägemisulatusest kaugemal ja neile hakatakse rohkem tähelepanu pöörama alles siis, kui valu endast märku annab.

Kollakaks ja klaasjaks muutunud nahapaksendid, olgu need kas päka all või kannal, vähendavad naha elastsust ja nii tekitavad nahasisesed pinged. Kui neil lastakse olla ega lihvita, tekivad naharebendid või praod. Ulatudes nahakihini, mida läbivad väikesed veresooned ja närvilõpmed, on tulemuseks torkavad valud ja nahapragude veritsemine. Sealt edasi nahapõletikuni on ainult lühike maa, sest paksenenud naha ainevahetus on häiritud, selle ümbruses olev nahk pehmeneb ja bakterid levivad niiskes, halvasti verd läbilaskvates kudedes takistamatult. Mõistetav, et asjatundmatu käe all võib nahapaksendit eemaldades hoopis rohkem viga saada, eriti siis, kui kasutatakse valesid tööriistu.

„Mul on olnud meesklient, kes kasutas paksenenud nahast vabanemiseks metallist kalariivi. See on jalgade väga julm kohtlemine,” ütleb pediküürija. Sarvestunud nahakihi eemaldamine annab ainult ajutise leevenduse, kui survekoormus jalatallale jääb ikka alles.

Valesti lõigatud varbaküüsi ja selle tulemusi näeb pediküürija rohkem, kui peaks. Küüne sissekasvamist soodustavad Rattuse sõnul eelkõige küüne valesti ehk kaarjalt lõikamine, samuti halb jalgade hügieen ja ebasobivad jalanõud. „Kui inimene lõikab ise kodus varbaküüsi, ei pruugi ta hästi küüneni ulatuda, kuna ei paindu. Samuti ei tea ta, et varbaküünt tuleb lõigata otse. Kui siis küüne serv kasvab naha sisse, on tulemuseks lisaks teravale valule ka turse ja põletik, mis võib minna mädanema,” kirjeldab Rattus halvimat, mis võib inimene enda varbaküüntele oskamatusest teha.

Vale jalats on kurja juur

Ka valed jalatsid teevad jalgadele, eriti just varvastele liiga. Kui varbad on liiga kitsas jalatsis, võib tekkida varvaste vahele haudumine, mis on jälle soodne pinnas bakteritele. Eriti suvel kuumaga tuleb iga päev varbavahed üle vaadata, sest hauduma läinud varbavahedesse võib lahtist jalatsit kandes sattuda liivaterakesi ja mustust, mis halvendavad olukorda veelgi.

Kui jalad on terved, piisab igaõhtusest ja -hommikusest hoolikast pesemisest, kuivatamisest ja kreemitamisest. Pediküürijad soovitavad kaks korda päevas jalgu kreemitada, kord nädalas raspeldada ja kord kuus pediküürija juures käia. Siis saab pediküürija öelda, millises olukorras on tallanahk ja kas küüntele on tekkinud paksendeid, mis võivad anda märku küüneseenest. Meditsiinidoktor Naomi Loogna ütleb aga Targu Talitajas, et alati ei ole küünte paksenemise põhjus seenhaigus, selleks võib olla ka küüneplaadi vigastus. Küüne või küünte kahjustused tekivad mingi eseme kukkumisest varbale, varba äralöömisel või ka selle tagajärjel, kui keegi astub varbale. Mõnikord on põhjuseks ebasobivate jalanõude kandmine.

Professor lisab, et küünte paksenemist mõjutab vanem iga (nahk ja küüned muutuvad vanemas eas kuivaks), aga ka mõned haigused: psoriaas, suhkurtõbi, kilpnäärmetalitluse häired jm.

false

false

false