Olari Taal joob intervjuu kõrvale tassi teed. Ta laseb vedeliku lausa tökatikarva kangeks tõmmata ja võtab siis rahulolevalt lonksu. Kangust jagub tal mujalegi kui teesse. Ja keerutada ta ka ei oska, nagu isegi tunnistab. Näiteks on Taal öelnud, et meie riigireform on nagu pardikaka tiigiveel: midagi nagu oleks, aga kõvemat tükki näppude vahele ei jää.

Kuidas ta on sellise suuvärgiga hakkama saanud, nii et keegi viha ei pea?

„Kas nüüd vihamehi on, aga ikka olen tuttavaid nii kaotanud ka. Sõpru mitte. Aga ma ei oska keerutada. Kuna ma kokutan, siis see lihtsalt ei tuleks välja, kui ma hakkaks pikalt mõttetusi ja viisakusi ütlema. Ja ma ei arva ka, et ma peaksin kõigile meeldima.“

« Avalehele53 Kommentaari