“Algatuseks peame kaardistama kõik nõrgemad kohad meie meditsiinisüsteemis - isikukaitsevahendite vajadus, kopsude ventilatsiooni võimalus, voodikohad, personal, Covid-19 haigete teekond haiglas, kuidas nad jõuavad statsionaarsele ravile, kuidas nad jõuavad erakorralisse meditsiini osakonda,” räägib Popov.

Olete valmis rajama välihaiglaid nagu Hiinas?

Sama mastaapset lahendust Eesti ei suuda pakkuda. See pole meile jõukohane. Kuna oleme piiranud ambulatoorset ja plaanilist ravi, siis on meil haiglas paljud voodikohad vabaks jäänud. Samuti on seetõttu vabanenud meditsiinilist personali ehk meil on ressursid, millega oleme esimeseks löögiks valmis.

Hiinas hakati katsetama ravimiga Kaletra, millega ravitakse HIV–positiivseid. Kas see on ka Eestis mõeldav?

Me kaalume nende antiviraalsete preparaatide kasutamist. Samas ei ole ravimiuuringute käigus saanud kinnitust, et nad oleksid koroonaviiruse korral efektiivsed.

Me teame, et haiguse algfaasis võivad mõned ravimid olla tõhusad, kuid kahjuks on nendel antiviraalsetel preparaatidel kõrvaltoimed: neerupuudlikkus, maksakahjustus, südamakahjustus. Sellega peab arvestama.

Aga erinevad ravimite kliinilised uuringud käivad. Me ootame pikisilmi nende tulemusi.

Kui pikaks kriisiaeg Eestis kujuneb?

Teiste riikide kogemuse pealt võin öelda, et see võtab umbes kaks kuud ehk juuniks peaks olukord olema normaliseerunud. See sõltub muidugi, kui kohusetundlik on eesti rahvas, et ta tõesti püsib kodus, kui terviseamet seda soovitab. 

Kuidas arstide läbipõlemist selles olukorras vältida?

Motivatsioon peab olema tasemel. Tööandja võiks võimaldada paindlikumat tröögraafikut ja kodus töötamist. Näiteks paljud arstid teevad videokonsultatsioone patsientidega, kaugvastuvõtte.

Erakorralistes osakondades võiks haiglad ja kiirabid rakendada topeltöötasu.

Meie haigla (PERH- Ekspress) pakub tasuta lõunat, sest inimesed on rohkem hõivatud ja toidukohad on kinni.