Hatschi!!!* Saksamaal on Haigekassasid 109
Ega Saksamaal gripiprofülaktika eriti popp ei ole, näiteks üle kuuekümnete seas laseb ainult kolmandik end vaktsineerida ja neistki suur osa haiglates ja vanadekodudes sunniviisil. Tasuta saavad tänavust Brisbane’i ja Kansase A ning Colorado ja Phuketi B viirustüvede kokteili Saksamaal lapsed, meditsiinitöötajad ja rasedad, seeniorid (ülejäänutele maksab gripivastane enesekaitse 35 eurot), kuid seda mitte iga haigekassa (Krankenkasse) poolt! Kes kogemata „vales“ haigekassas, kus tasuda tuleks, jätab tihtipääle raha eest süsti saamise ära.
Haigekassat valida muutub aasta-aastalt lihtsamaks: kui 1990. aastal oli neid 1147, siis 2019 ainult 109. Arv väheneb liitumiste tõttu, mida tehakse teeninduskulude vähendamiseks. Kogu rahast läheb praegu neljandik bürokraatia pääle, õudne ette kujutada, mis see oli 50 aastat tagasi, kui kassasid võis lugeda kokku üle 1800. Tervisekindlustustele laekub igalt töötavalt inimeselt 15,5% tema töötasust, kusjuures ise maksab ta mitte poole sellest, nagu oli veel hiljuti, vaid 8,2%. Sellele lisab tööandja puuduva osa.
Ühte potti kogutud summa – iga päev 1 miljard eurot – jaotatakse solidaarselt laiali laste, töövõimetute, vanade ja muidugi pagulaste vahel. Kellele selline jaotamine ei sobi, valib erakindlustuse, kus saab ise oma raha kulutamist määrata. Erakindlustuse sõlminuid on Saksamaal umbes 10% ja igakuiste sissemaksete suurus neisse sõltub vanusest, tervisest ja sellest, milliseid teenuseid vajatakse. Kellele sobib ainult üksikpalat ja on tähtis ülemarsti hommikune visiit, maksab kahekohalise palatiga leppivast haigest rohkem. Ka erakassad on erinevad, kaugeltki mitte igaüks ei võimalda näiteks tervisesporti ega maksa treenerile lõpmatuseni (kohustuslik üldkassa kompenseerib trennitegemist Saksamaal 50 tundi) või suuna kolmeks nädalaks füsioteraapiakliinikusse statsionaarselt tervist turgutama. Sanatoorium on nagu spaa, kuid ilma näomaskide, juustehoolduse ja küünedisainita, see-eest aga igapäevaste massaažide, veeprotseduuride ja ravispordiga. Üks moodne kliinik paikneb Brandenburgimaal looduslikult ilusas kohas, kus iga riigikorra ajal on eelistanud puhata poliitilised liidrid Goebbelsist Ulbrichti, Honeckeri ja Co-ni.
Paljud haigekassad on mõeldud kitsalt teatud professioonide esindajatele. Näiteks on olemas imetore ühiskassake neile, kes teevad loovat tööd: muusikutele, esinejatele, kunstnikele, aga ka kirjanikele ja ajakirjanikele. See kunstnike sotsiaalkassa on noor, loodud 1983 vajadusest ja äratundmisest, et loovtöötajate seas oli palju neid, kel puudus igasugune sotsiaalne kindlustus, kuna sissetulekud olid ebaregulaarsed ja napid. Tervisekindlustuse kohustuslikuks muutmisega hakati vastu võtma ka kriitikuid, tõlkijaid, teadusartiklite autoreid ning PR ja reklaami alal tegutsejaid, kuid tingimusel, et aastasissetulek ei jääks alla 3900 euro. Eks veidrusi leia siingi: viiulil mängija saab loomulikult olla kassaliige, viiuli valmistanud meister mitte, nagu ka juveliir, olgu ta ükskõik kui suur disainer. Sest nemad on küll iseseisvad ja kunstiväärtuse loojad, kuid rubriigis „käsitöölised“. Ka kõik kohtuinstantsid läbi kaevanud kreatiivset tätoveerijat ei tunnistatud loojaks ja ta jäi kunstnike sekka arvamata.