Meie volbriööga umbes samal ajal tähistavad egiptlased kevade algust Sham El-Nesiimi pühaga. Mis sellest, et õues on pigem suveilm, 34 kraadi ja liivane kuum kõrbetuul! Kevadpüha menüü on pärit Vana-Egiptusest, kui vaarao teenrid tõid jumalatele ohvriks kala, rohelist sibulat ja mune. Usuti, et ohvrikala annab hea põllusaagi. Selle traditsiooni võtsid Vana-Egiptusest üle esimesed ­kristlased ja nendelt omakorda esimesed muslimid. Tänapäeval on see ainus püha ja toidutraditsioon, mida tähistavad nii kristlased kui ka muslimid.

Menüüs on kaks liiki kala: renga (soolaheeringas) ja fesikh (meri­ärn). Renga’t on mul alati hea meel süüa, seda saab Kairos ainult korra aastas. Heeringas imporditakse Egiptusse peamiselt Hollandist. Sel aastal sõin renga’t koos egiptlastega ja tõin omalt poolt külakostiks kaasa tomati-kurgisalati hapukoore ja tilliga. Egiptlased olid sellest vaimustatud, kuna see oli nende jaoks mõnus värskendav kõrvalroog soolasele heeringale, minu jaoks aga nostalgiline Eesti suvelõuna! Traditsiooniliselt süüakse renga’t Egiptuses peaaegu eranditult näppudega. Tavaliselt võetakse tükike lapikleiba, mis funktsioneerib kui lusikas, ning selle tükikesega kougitakse tükk kala, mille juurde hammustatakse rohelist sibulat, vahel ka gargiir’i (Egiptuse rukola). Pärast einet pestakse käed ja hõõrutakse ka sõrmede vahel poolikut sidrunit, et kala lõhna lõplikult eemaldada.

« Avalehele 0 Kommentaari