Reisiarvustus: Katar–Türgi 0 : 1
Lennufirmat Qatar Airways (QR) on ainuüksi mõne viimase aasta jooksul pärjatud hulga erisuguste auhindadega, sealhulgas maailma parima lennufirma tiitliga läinud aastal. Hetkelgi troonib ta Skytraxi edetabelis teisel kohal, jäädes alla vaid üleaedsele Emiratesile. Ilmselt just konkurents viimasega tõi hinnad sellisele tasemele, et septembriks Hongkongi külastust planeerides ei saanud kuidagi mööda vaadata keskkonnas flygresor.se silma hakanud 390eurosest piletihinnast marsruudile Stockholm-Hongkong-Stockholm.
QRi pikamaalennud toimuvad vahemaandumisega Dohas. Sinnani toimib kõik suurepäraselt – Stockholmist väljub lennuk minuti pealt, pardal serveeritav on lennukitoidu kohta pigem hea kui vilets ja lennumasin ise näeb välja nii uus, nagu oleks ta Arlanda lennuvälja asemel tehase väravast startinud. Juhtuma hakkab aga Qataris. Kõigepealt pakub üsna higise elamuse bussisõit lennuväljalt terminali, see võtab aega umbes 20 minutit. Üsna mõnus on kuue tunni järel konte sirutada, kuid see sirutamine jätkub õige pikalt transiittsooni turvakontrolli järjekorras, mis inimeste hulga poolest ei jää alla viinajärjekorrale talongiaja ENSVs. Näib, justkui oleks lennujaam ette nähtud märksa väiksema rahvahulga jaoks. Meil õnneks kiiret pole, pigem vastupidi, ent just aja üleküllus lükkab käima sündmuste ahela.
Nimelt olin reisiportaalist trip.ee lugenud kiitvaid kommentaare, et QR on võimaldanud oma transiitreisijaile tasuta ööbimist. Seda isegi juhul, kui klassifitseerumiseks nõutav enam kui 8tunnine vahepeatus oli valitud vabatahtlikult. Teeme igaks juhuks asja transiittsooni teenindusletti. Meie suureks üllatuseks uuritakse hoopis, et ega me varasema lennuga edasi ei soovi lennata, asendades ligi 9tunnise ooteaja võimalusega kohe edasi liikuda! Küsin, kas pagas jõutakse õigele lennule ümber suunata. Härra helistab, klõbistab klaviatuuril ja ütleb, et sellega ei ole mingit probleemi. Mõistagi täname, võtame suurepärase pakkumise vastu ja kiirustame tsoonist lahkuma, sest pääs õige värava ootetsooni on juba alanud.
Seal aga tabab meid järgmine üllatus, sest meie lend ei väljuvat mitte sugugi kohe, vaid sootuks üks päev hiljem! Selgub, et härra on uute pardakaartide väljastamisel eksinud kuupäevaga. Tormame – ja nüüd me juba tormame – teenindusletti tagasi, lükkame eemale kõik järjekorras ootavad kunded ning pärast väikest keskustelu sprindime, õige kuupäevaga pardakaardid näpus, tuldud teed tagasi. Veidi rohkem kui 7 tundi hiljem seisame Hongkongi lennujaamas pagasikarusselli ääres. Mida ei tule, on meie seljakott, ja tulemata ta jääbki.
Kolmanda päeva õhtupoolikul, kui istume, õllepurgid näpus, Lantau saarel Mui Wo sadama lähedal rannaäärsetel kividel, helistatakse meile. Kuller pagasiga jõuaks meie juurde kella 10 paiku, 52 tundi hiljem meie saabumisest. Koti üleandmine näeb välja nagu stseen mõnest Hongkongi põnevusfilmist. Kuna me ööbime ühes korteris, mille asukohta on mõnevõrra keeruline edastada, siis lepime kokku, et kohtume kell 10 Mui Wo bussijaamas bussi nr A35 peatuses. Nii hilja pole seal peale meie kedagi, tuhmi valgust heitev latern õõtsub tasakesi tuules ja troopilisse õhtusse libiseb paar piiska vihma. Kulleri autol on toonitud klaasid. Mees peatab auto meist kümne sammu kaugusel, tõmbab päikeseprillid ette ja hoolimata sellest, et vaatame üksteisele otsa ja oleme juba tervituseks kätt tõstmas, helistab igaks juhuks minu numbrile. Seejärel astub ta viimased kolm sammu ja annab koti üle. “Do-jeh,” tänan teda kohalikus keeles.
Hiljem makstakse meile kompensatsiooniks 390 kohalikku dollarit (umbes 39 eurot). Selle saame kätte Hongkongi lennujaamast ligi kuu aega hiljem enne tagasilendu, mille ajal minu taimetoitlasest kaaslasele, kellel broneeringut tehes oli tellitud vastav erimenüü, tuuakse eineks pirakas kanavõileib.
Kõike arvesse võttes olen hinnet andes keerulises seisus. Ühelt poolt tuliuued ja imepuhtad lennukid ning väga viisakas teenindus, teisalt aga mõningane ebamugavus Doha transiittsoonis ja hulk hilisemaid sekeldusi. Seega jääb üldhindeks ikkagi positiivne 3, kuid järgmisel korral lendan siiski varem proovitud Turkish Airlinesiga. Nii nagu jalgpallis, kipub Katar Türgile alla jääma.
