Ilmar Saabas

Rahvuslik lennukompanii on juba mõnda aega kasutanud osa Tallinnast väljuvate lendude opereerimiseks Rootsi ja Leedu firmadelt renditud SAABi ja ATRi turbopropellerlennukeid, mida kliendid on kirjeldanud rahhiitilistena: “Lipendavad värvilärakad, lääpas toolid ja rippuvad pagasiriiulid, praod paneelides jne.”

Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen on selgitanud, et asenduslennukite kasutamine koduturul on möödapääsmatu. Ositi seetõttu, et varem soetatud lennukid olla osutunud osa liinide jaoks liiga suureks, osalt aga ka sellepärast, et firma valmistuvat Embraere liisinguandjale tagastama.

Tegelikult, just nagu ärksamad Eesti mehed-naisedki, teevad ligi pooled Estonian Airi siledatest Embraeridest ja saledatest Bombardieridest lihtsalt välismaal tulusamat tööd. Embraer ERJ-170 registrinumbriga ES-AEA veetis näiteks 27. aprilli 2015, lennates usinasti Stockholmi ja ­Örnsköldsviki vahel Rootsi NextJeti jaoks, kes õnnistas Estonian Airi vastutehinguna ajaloolise SAAB 340ga. Sõsarlennuk ES-AEB vedas 27. aprillil rännuhimulisi Air Lituanica jaoks Vilniusest Amsterdami ning Vilniusest Prahasse. Mõned aastad tagasi uhkusega Kanadast soetatud Canadair CRJ-900 registrinumbriga ES-ACC tuhises käesoleva nädala esmaspäeval aga lennata SASi jaoks Vilniuse ja Kopenhaageni vahel, olles varem teinud lende Taanist Belgiasse ja Šveitsi. Uued lepingud olla juba sõlmimisel.

Kodumaisel kliendil tuleb seega õppida lihtsalt hindama värina- ja põrinaküllasemaid reise maapinnalähedasematel kõrgustel. Lõppude lõpuks saab ju ka nii kohale.

Ja kui tahtmine lugeda, et Estonian Airi lennuparki kuulub seitse lennukit, võib minna Estonian Airi kodulehele. Seal on ka kõik kodust lahkunud Bombar­dierid ja Embraerid hingekirjas.