Orienteeruda ja suunda seada aitavad aga põhimagistraalid ja väljakud. Nii meenutab oluliste sihtkohtade ja põnevate paikade väljaselgitamine hiigelsuure pusle kokkupanekut, sest linnavaldused on tohutud ja vahemaad annavad säärelihastes igal õhtul selgelt tunda, kui ei soovi just taksoga liigelda, mis on mõistagi ülimalt mugav ja tõhus viis linnasiseseks liikumiseks. Väiketaksod, enamasti vanad VAZ 2101d, on ootel ja väljasõiduks valmis igal pool. Valge eurooplasena piisab pilgust taksojuhi poole, kui mootor käivitub ja uks avaneb. Iseasi on hind, mida küsitakse. Aga siin on alati kauplemisruumi.

Teine ja ka väga tõhus variant on kasutada linnasisest taksobussi, mille hind on soodne, väljumisgraafik esmaklassiline ja mida näeb tänavapildis taksodega peaaegu sama palju. Suured linnaliinibussid on selle kõrval veel kirjeldamatult soodsad. Piletihinda pole peaaegu võimalik eurodesse arvutadagi, aga samas tuleb neis alati arvestada ka pikanäpumeestega. Nagu ka õhtul väljas, linna peal. Aga kus nendega ei tule arvestada?

Kogu selle logistika ja seikluslikkuse kõrval annab linnale koduse hõngu inimeste sõbralik ja tähelepanelik suhtumine ning pidev hool selle eest, et kauge külaline end riigi pealinnas hästi tunneks, sest uudistavaid turiste siin palju ei kohta. Välismaalased kipuvad Addises pigem mingit ülesannet täitma, töötama rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulundusühingute jaoks, nagu ka siinkirjutaja.

Kindel ferenji-magnet on kohvitseremoonia, milles osalemisest kohvi “sünnimaal” on raske ära öelda. Kuigi tseremoonia kõlab väga pidulikult, on tegu pigem õdusa seltskonnaüritusega, kus jutt ja kange kohv segunevad ning võõrastest saavad tuttavad. Traditsiooniliselt juuakse kolm tassi üksteise järel. Esimene neist tervituseks, teine tervise ja kolmas rahu heaks. Niisama meeldejääv on raudkindlalt ka kohalik toit, mis eelkõige põhineb suurt pannkooki meenutaval injera’l. Seda maitse poolest ülihaput leiba meenutavat rooga süüakse juurviljade või lihakastmega argipäeviti enamasti nii lõunaks kui ka õhtuks.

Kui viibida Addises, ei tohiks kindlasti käimata jätta ülikooli peamajas asuvas etnoloogiamuuseumis, mis annab hea ülevaate Etioopia ajaloost, valitsejatest, hõimude traditsioonidest ja kommetest. Suisa patt oleks aga jätta külastamata Rahvusmuuseum, mille keldriekspositsioon keskendub tervele inimkonna ajaloole ja eelkõige selle tähtmängijale, 3,2 miljoni aasta vanusele Lucyle. See on ajaloosõprade mängudesaal, mis tekitab tohutut sõltuvust ja kust on väga raske tulema saada.

Viimane kuu aega, mis olen linnas veetnud, on andnud võimaluse heita pilk ka linnarahva hingeellu. Ja neid inimesi närib suur mure tuleviku pärast.

Riigi peaminister oli terviseprobleemide tõttu olnud kaks kuud valitsuse juurest eemal, kuni sel teisipäeval teatati viimaks tema surmast. See annab alust rohketeks kuulujuttudeks. On kõneldud võimalusest, et opositsioonijõud ja/või muslimid astuvad valitsuse vastu välja, võivad esitada nõudmisi või koguni võimu haarata. Läinud pühapäeval oli seni suurim väljaastumine kohaliku televisiooni ETV maja ümber, kuivõrd rohkem või vähem on Etioopia TV võimu ruuporiks.

Tagatipuks suri 16. augustil pärast südamerabandust kohaliku ortodoksi kiriku patriarh, tema pühadus Abune Paulos. Nii on varjatud ebakindlust ja selgusetust hetkel üksjagu.

Sestap ei paku Addis Abeba klassikalist rahulikult tuksuvat linnapuhkust kuumava päikese käes. See on pigem sihtkoht, mis esmalt šokeerib, siis üllatab, jahmatab ja võlub samaaegselt või järgemööda.

Külmaks aga ei jäta see kindlasti.