TOPSHOT-GERMANY-ATTACK-MARKET-CHRISTMAS JOHN MACDOUGALL/AFP/SCANPIX

Hästi on veel meeles, kuidas riigikord ja ideoloogia harjumuspärast elu mõjutasid ja traditsioone muutsid. Nii meie kui idasakslased mäletame kommunistide keeldusid jõuludega seoses ja katseid neid mälust kustutada: jõuluvana asemel hakkas käima näärivana, mis sest et nädal hiljem, kuid see-eest enam mitte üksi, vaid tädiga, kel nimeks Snegurochka (Lumivalgeke). Ida-Saksas ei läinud asendamine läbi, sest tegu oli ikkagi Lutheri maaga, kus prohvet Marxi materialismiõpetus pidi ateismi võidule viima, kuid sajandeid püsinud kommetele siiski alla jäi. Mis muidugi ei vähendanud agarate režiimitruude püüdlusi. Ehitud kuusk toas veel tohtis olla, kuid kogu see religioonimaiguline jõuluinglitega seonduv – sellega tuli võidelda! Sakslased aga armastavad ingleid ja kasutavad neid meelsasti kodu kaunistamisel. Kuna vajadus inglikeste järele oli suur, pidid nende valmistajad otsima teed, kuidas rahuldada nõudlust ja Suure Sõbra silmis poliitiliselt korrektseks jääda. Nii sündiski Saksa DVs uus mõiste „tiivuline aastalõpuolend“, mõnel pool „tiibadega aastalõpufiguur“. See sobis tähistama kaude ka jõuluvana, tema oli siis „tiibadeta aastalõputegelane“. Eriti ustavatel ei käinudki jõuluvana, hoopis see „aastalõpumees“. Sellised ajad olid! Praegu tagasi mõeldes ajab naerma ega märgata, et Suur-Saksas valitsev mentaliteet poliitilise korrektsuse tagaajamisel ei erine millegagi.

Soovida „Häid jõulupühi!“ on nüüdsel ajal paljude meelest poliitiliselt ebakorrektne, hoopis „Rõõmsaid pidupäevi!“, sest Saksamaal elab palju teiseusulisi, keda viitamine ristiusu tähtsamale sündmusele solvata võib. Enne veel, kui keegi nurisema jõuab hakata, on sakslane võimalust ette näinud ja vältinud. Justkui oleks tegu mis tahes pidudega aasta kestel! Jõulukaartide otsijal tuleb vaeva näha, kui neil sõna „jõulud“ leida tahab. Aastalõpu tähistamisest jõulukombestikku välja jättes jääb alles tundevaene, mõttetu ja tühi ajaviitmine haneprae ja teiste peale surutud tarbimisväärtustega. Jena ülikooli professori Christel Köhle-Hezingeri arvates viib jõulukommete hülgamine, nende seose eitamine kristliku maailmavaatega selleni, et lõpuks ainult kuuske ja punast-rohelist värvi jõulusümboliteks peetakse. Jõulutoidud ja -küpsetised on „talvetoidud“ ja „talvised hõrgutised“, nagu lugeda kutselt Austria saatkonda, kus tänavu hirmust teiseusuliste tunnete pärast jõulud ära peideti. Nähtavasti arvatakse sääl, et uus kogemus kristliku kultuuriga maal selle kommete ja tavadega on teistsugusest kultuuriruumist saabunuile solvav.

Aastalõpu tähistamisest jõulukombestikku välja jättes jääb alles tundevaene, mõttetu ja tühi ajaviitmine haneprae ja teiste peale surutud tarbimisväärtustega.

Kuid juba õpetatakse, et kuuske ei tule vaadata ususümbolina, sest linnaväljakul kuulub see ju kõigile, ka moslemitele. Seega ei ehitata enam selle varju traditsioonilist sõime Jeesuslapse, Maria ja Joosepiga, mis viitas sümboolselt ristiusu algusele, ka kuusele kristliku sümboli tähendust andes. Ometi saaksid just muu-usulised aimu, miks jõulud pärisrahvale tähtsad on. Jõulude eitamine kehtib ka arvukate jõululaatade ja jõulutulede kohta – neil ammu uueks nimeks „talvelaat“ ja „talvetulestik“ (alates Solingenist). Kas viimaks sooja Põhja-Aafrika poegadele sõna „talvgi“ solvav ei ole?

Berliini jõululaadad (ah neid lõhnu!) on alati rahvarohked ja mitte ainult turiste täis. Hõõgveiniaroomipilved juhatavad teed juba kaugelt, olen isegi kogunud hõõgveini kruuse, kuni see mõistliku piirid ületas. Advendiaeg kristlikus Euroopas on igati sobiv terroristidele paljude ohvritega rünnakuks laadaliste seas. Seda oleks tulnud ette näha, ja olevat nähtudki – vannuvad linna julgeoleku eest vastutavad. Hilisem uurimine on tõestanud, et mitte eriti tõsiselt. Kui lähtuda hoiakust, et jõuluaeg on meeleline rahuaeg, kui midagi halba juhtuda ei saa, ega arvestata teistsuguse religiooniga, ollakse arrogantne kaotaja. Ega karmimad ettevaatusabinõud viimaks kedagi solva? Paradoks on, et võõrast usku enesesalgamiseni austavad sakslased ei arvesta tegelikult islami radikaalsusega teiseusuliste elimineerimisel. Pigem salgab kristlik õhtumaa omaenda kombestiku ja usu, et teiste religioonide tunnistajaile mitte põhjust anda rahulolematuseks, kui et järgida esivanematelt päritut. Pole siis tarvis nuriseda, et islam kipub siin domineerima, kui ei julgeta oma väärtusi kaitsta ega nende järgi elada, neid meelsasti häbelikult maha salates. Peaasi, et ükski muulane oma usku solvatuna ei näe...

Sellepärast saidki Berliini jõululaadalised taevas ingliteks...