TÄHELEPANU ALL: Taavi Rõivas suurte telekanalite mikrofonide ees. Ave Tampere

Eesti peaminister Taavi Rõivas annab täna toimuval õhtusöögil Euroopa Liidu riigipeadele ja valitsusjuhtidele lühikese ülevaate Vene mõjutustegevusest. Ta räägib idanaabri propagandategevusest (strateegiline kommunikatsioon), hübriidtaktikast (tuntuim näide on roheliste mehikeste kasutamine Krimmi vallutamisel) ning küberrünnakutest. Eesti valitsusjuht esineb pärast Euroopa Ülemkogu eesistujat Donald Tuski, Saksamaa kantsler Angela Merkelit ja Prantsusmaa president François Hollande´i.

Sellega panustab Rõivas Venemaad puudutavasse arutellu Euroopa Ülemkogul, mis toimub täna ja homme Brüsselis.

Eestit peetakse Venemaa teemal ekspertriigiks.

Toompeal on jälle tööl ka vastava ala spetsialist – valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna töötab Liis-Lipre Järma, kes seni oli ametis Toomas Hendrik Ilvese kantseleis Kadriorus. Tema tööle asumist ei ole aga veel ametlikult välja kuulutatud.

Venemaa on viimasel ajal aktiviseerinud oma sõjalist tegevust Läänemere piirkonnas, sh Eesti piiride läheduses.

Eelmine strateegilise kommunikatsiooni (endise nimega psühholoogilise kaitse) nõunik Ilmar Raag viibib praegu ÜRO sõjalisel missioonil Malis.

Venemaa on viimasel ajal aktiviseerinud oma sõjalist tegevust Läänemere piirkonnas, sh Eesti piiride läheduses.

NATO otsustas suvel, et paigutab lähiajal Baltimaadesse ja Ida-Poolasse kokku neli pataljoni välissõdureid. NATO Euroopa vägede asejuhataja aastatel 2011-2014, nelja tärni kindral Richard Shirreff väljendab aga hiljuti ilmunud raamatu „2017: sõda Venemaaga“ eessõnas muret, et nende positsioonidele paigutamine võtab aega ja see võib innustada Venemaad nn ennetavale rünnakule. Venemaa võib need neli üksust ka tükkideks lüüa, kui neil pole kohast juhtimist ning suurtükiväe, inseneride, ründehelikopterite ja logistika toetust.

Viimasel ajal on Eesti poliitikud ärevil, sest USA presidendikandidaat Donald Trump on tõstnud küsimuse, kas USA peaks ohverdama ikka vägesid kõigi NATO riikide kaitseks. Teda häirivad ka USA suured kulud NATO tarbeks.

NATO-pooldajad tuletavad siinkohal tavaliselt meelde Barack Obama sõnu, mida ta ütles suvel 2014 Tallinna külastades: „Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on täpselt sama tähtis kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine. Artikkel viis on kristallselge. Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Nii et kui sellisel hetkel küsite te kunagi uuesti, kes tuleb appi, teate te vastust: NATO allianss, sealhulgas Ameerika Ühendriikide relvajõud, siinsamas, praegu, kohe.“

Shirreff tuletab aga meelde, et ka Obama on USA lubadusi eiranud. Näiteks lubas USA 1994. aastal Budapesti memorandumiga tagada Ukraina territoriaalne puutumatus, kui Kiiev loobub NSV Liidu aegsetest tuumarelvadest. Ukraina loovutaski aatompommide arsenali. Krimmi vallutamise järel Obama lihtsalt „unustas“ selle lubaduse.

Shirreff teatab ka, et NATO on Venemaast üle eeskätt tuumarelvade poolest, kuid NATO kolm tuumariiki (USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa) ei riski mitte kunagi alustada tuumasõda kolme Balti riigi nimel.

Ka meedia kütab viimasel ajal sõjahüsteeriat ja Vene hirmu. Tänase Päevalehe kaaneteema on „Kui tõsine on Vene rünnaku oht?“. Postimees avaldas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Jüri Luige arvamusartikli „Kas tuumasõda tuleb?“

Venemaal on maismaapiir viie NATO riigiga: Norra, Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga. Kõige tähtsam sõjaline vastane USA asub Venemaast kõigest 82 kilomeetri kaugusel.