Siseministeeriumi teatel alustati dokumentide läbivaatust Kaljuranna enda palvel.

Täna esitas siseminister Hanno Pevkurile arupärimise Kaljuranna kodakondsuse küsimuses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon.

EKRE poliitikud räägivad juba pikemat aega, et Kaljurand ei saa tegelikult presidendiks kandideerida, kuna ta polevat sünnijärgne kodanik.

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme kirjutas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias: "Meile teadaolevalt sai ta kas 1991. aasta lõpus või 1992. aasta alguses kodakondsuse mitte õigusjärgsuse alusel, vaid valitsuse eriotsusega.”

Helme lisas: "Väga sobivalt on valitsuse selle perioodi arhiiv pandud praegu kolima ja toimikuid ei ole võimalik leida.”

Kaljurand on EKRE süüdistused sünnijärgse kodakondsuse puudumisest korduvalt avalikult ümber lükanud.

Ei EKRE ega Kaljurand ei ole esitanud oma sõnade kinnituseks avalikkusele seni ühtegi dokumenti.

Nii põhiseaduse kui Vabariigi presidendi valimise seaduse kohaselt saab presidendi kandidaadiks seada “sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana”.

Kodakondsuse seaduse kohaselt omandab sünniga Eesti kodakondsuse “laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses.”

Marina Kaljurand on sündinud 6. septembril 1962 Tallinnas.

Kaljuranna isa oli Lätis Kurzemes Salduse linnas sündinud Imants Uits (1924-1993).

Kaljuranna ema Vera Rajevskaja on sündinud 1925. aastal Eestis Ida-Virumaal.

Seega sõltub Kaljuranna kandideerimine presidendiks sellest, kas tema emal oli Eesti Vabariigi ajal Eesti kodakondsus.

Kaljuranna emapoolsed vanavanemad Aleksander (1898-?) ja Aleksandra Rajevski (1902-1938) elasid Eestis Narva-taguses vallas Komarovka külas, kus pidasid talu.