IGAVESTI VALMIV SILD: Kõige värskemalt on Saaremaa silla temaatika üles soojendanud ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt.
IGAVESTI VALMIV SILD: Kõige värskemalt on Saaremaa silla temaatika üles soojendanud ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt.

Ammune unistus ühendada sillaga manner ja Muhumaa. Praegu proovib seda üles soojendada OÜ Saarte Sillad, mida veavad Raivo Hein ja Raivo Kütt. Firma loodab silla ehitada 2026. aastaks.

Pakri tuumaelektrijaam

Eesti Energia eelmise juhtkonna idee asendada pärast 2020. aastat põlvekivienergeetika tuumaenergeetikaga. Jõudis korraks riiklikku energiamajanduse arengukavasse.

Kosmose pilvelõhkujad

Tallinna hotell Olümpia vastu kavandatud kuni 35 korrusega kõrghooned, mille kavandas arhitektuuribüroo Kosmos. Hooned jäid ehitamata 2008. aastal puhkenud masu tõttu. Arendaja (Viktor Levada firma) pankrotistus.

Harju tänava arendus

2002. aasta rahvaküsitlus näitas, et Tallinna vanalinnas märtsis 1944 puruks pommitatud kvartalis soovisid linlased näha majade asemel haljasala ja uisuväljakut.

TALLINNA KIIRTRAMM: Liinide plaan Lasnamäe linnaosas
TALLINNA KIIRTRAMM: Liinide plaan Lasnamäe linnaosas Dmitry G/WIKIMEDIA COMMONS

1978. aastal otsustati ehitada kolm linna läbivat trammiliini, mis kesklinnas sõitnuks maa all. Esimene liin kulgenuks Lasnamäe kanalis. Ehitus algas 1987. aastal, kuid lõppes peagi, sest Moskva ei eraldanud Eestis levinud rahvuslike meeleolude tõttu raha.

Muuga ringrada

Nõukogude Liidu GP pidamiseks planeeritud võidusõidurada, mille nullisid 1980. aastate lõpul Mähe piirkonna suvitajad. Nad pelgasid müra.

FOSFORIIT - TÄNAN, EI! Fosforiidikaevanduse vastu võitles ka noor Kersti Kaljulaid (keskel).
FOSFORIIT - TÄNAN, EI! Fosforiidikaevanduse vastu võitles ka noor Kersti Kaljulaid (keskel).

Virumaa kuumaastikuks muutumise ja venelastest võõrtööliste sisserände (Rakverre oli kavandatud uus linnaosa 11 000 elanikule) vastu käivitus 1980. aastatel massiivne rahvuslik liikumine, mis päädis Eesti iseseisvumisega.

TAKISTAS OOPERIMAJA EHITAMIST: Looduskaitse all olev hõlmikpuu Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal.
TAKISTAS OOPERIMAJA EHITAMIST: Looduskaitse all olev hõlmikpuu Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal. Helena Pass

Süda tänava ja Pärnu maantee nurgale planeeritud ooperimajale tõmbas kriipsu peale haruldase, looduskaitse all oleva hõlmikpuu vigastamise oht.

TUUMAVABA VÕRTSJÄRV: Tuumajaama ehitamise korral oleks järve äärde tekkinud suletud linn.
TUUMAVABA VÕRTSJÄRV: Tuumajaama ehitamise korral oleks järve äärde tekkinud suletud linn. Maaleht arhiiv

Nõukogude võim tahtis 1960. aastatel ehitada 1000 MW võimsusega tuumaelektrijaama Võrtsjärve äärde.

Sellega kaasnenuks 20 000 - 30 000 elanikuga suletud linn, mis allunuks suuresti otse Moskvale. Jaamale seisid vastu Eesti akadeemikud, kes teatasid, et järv on madal ja vett jaama jahutamiseks liiga vähe.

Autotee läbi Tallinna vanalinna

1934. aastal planeeriti trammi- ja autoteed Balti jaamast Viru väljakule. 1963. aastal võttis sama teema üles arhitekt Paul Härmson. Ta leidis ka, et kuni 70 protsenti vanalinna hoonetest tasuks lammutada. Idee tappis loomeliitude protest.

NÕUKOGUDE MAJA: Makett. Autorid Paul Härmson, Oleg Ljalin.
NÕUKOGUDE MAJA: Makett. Autorid Paul Härmson, Oleg Ljalin. Eesti Arhitektuurimuuseum/2718 Ar 16.4.8

Tallinna mõeldud stalinistlik 15korruseline „pilvelõhkuja“, mille kavandas 1954. aastal Oleg Ljalin. Jäi alla kohalike arhitektide vastuseisule ja poliitika muutumisele Moskvas.

Miljonilinn Kirde-Eestis

Sotsialistlik Slantsegorodi tööstuslinn oli kavas rajada pärast sõda ning see ulatunuks Kiviõlist Narvani. Elanike arv olnuks miljon või enamgi. Plaanile tõmbas kriipsu peale Stalini surm.

Narva vanalinna taastamine

Teise maailmasõja järel saanuks üles ehitada Narva vanalinna, mida peeti eriti kenaks. Kuid aprillis 1950 otsustas ENSV Plaanikomitee vanalinna hoonete müürid lammutada ja kasutada ehitusmaterjalina.

Suur-Tallinn

Soome arhitekt Eliel Saarinen võitis Suur-Tallinna üldplaneeringu konkursi 1913. aastal. Uus keskus asunuks vanalinnast lõunast. Puust agulite asemele kerkinuks mitmekordsed massiivsed kivimajad. Trammid sõitnuks kesklinnas tunnelis. Plaani purustasid maailmasõda ja tsaarivõimu kokku varisemine.

Tallinna bastionivöönd

1686. aastal kiitis Rootsi riik heaks kava ehitada Tallinna kaitseks 11 võimsat bastioni. Neist valmisid kolm: Ingeri (Harjumägi), Rootsi (Lindamägi) ja Skoone (Rannamägi). Arenduse peatas Tallinna vallutamine venelaste poolt.