Kaarl Ots on Nasdaq Tallinna börsi juht.

Viissada aastat tagasi elas Maal 500 miljonit inimest, 1800. aastal 1 miljard. Alates tööstusrevolutsioonist on ambitsioonikad, ettevõtlikud ja uudis­himulikud inimesed kasvatanud teaduse ja kapitalismi toel üleüldist jõukust, tehes võimalikuks kõik selle, millega täna harjunud oleme. Sellest kasvust osa saamiseks on kaks varianti: kas tegeleda ise ettevõtlusega või investeerida kasvumootoritesse.

Börsid on üle 400 aasta aidanud kapitali ja ideid kokku viia ehk ambitsioonikaid ettevõtteid rahastada. Maailma esimene börsifirma Dutch East India Company tegi Amsterdamist maailma kaubanduskeskuse. See ettevõte oli hoomamatult suur ja edukas – 7 korda suurem kui Microsoft või Apple. Ettevõte valitses Indoneesiat 200 aastat – pannes aluse paljude hollandlaste jõukusele ja ühtlasi esimesele suurele mullile, mida teatakse tulbimaania nime all.

Praegu on inimesi Maal peaaegu 8 miljardit, maailm avatum ning infot ja raha rohkem kui kunagi varem. Investeerimismaastik nii meil kui mujal on tohutult arenenud, luues nii investoritele kui ettevõtetele uusi võimalusi. Peaaegu kõik selle arengu puhul on tore. Rääkides Eestist, on ikka vaid üks koht, kus saab investeerida ettevõtetesse, mis:

1. on enamasti kasumis,

2. maksavad regulaarselt dividende,

3. hoiavad sind pidevalt kursis kogu nende äritegevust mõjutava olulise infoga,

4. on Eesti suurimate ja tuntumate hulgas.

See koht on börs.

Börsi tutvustades tuletame tihti meelde kunagist „Ööülikooli“ saadet, kus lahkunud akadeemik Peeter Tulviste jutustas, kuidas eestlased nõukogude ajal imestasid, mida nende välismaalt külla tulnud tuttavad raha kohta rääkisid. Et raha saab investeerida, panna teenima dividenditulu, raha eest saab osta riigi võlakirju ja teenida intressi. Kuidas neile tehti selgeks, et rubla ei ole raha, sest rublaga ei saa teha asju, mida päris rahaga teha saab.

Eesti investorkond ja investeerimiskultuur on areneda saanud küll vähem kui kolmkümmend aastat, kuid see areng on olnud märkimisväärne. Tallinna börs on praegu oma parimas toonuses. Möödunud nelja aastaga on nii uued kui varasemad börsiettevõtted kaasanud üle 500 miljoni euro.

Alates 2015. aastast oleme näinud vähemalt ühte IPOt (aktsiate avalikku esmapakkumist) igal aastal, üks nähtavam ja huvipakkuvam kui teine – Baltic Horizon Fund, LHV, EfTEN, Tallinna Sadam, Coop Pank. Eestis on praeguseks ligi 40 000 jaeinvestorit, kelle väärtpaberikontol on vähemalt ühe Tallinna börsil noteeritud ettevõtte väärtpaber. See arv on peaaegu kaks korda suurem kui viis aastat tagasi.

Ettevõtteid on börsil rohkem, nad on rahvusvahelisemad ja kvaliteetse juhtimisega. Investorsuhtluse tase on aastatega korraliku arengu teinud, tehingutasud on madalamad, investorkultuur laiapõhjalisem, teadlikum, professionaalsem.

Oleme astunud suure sammu edasi ajast, kui pidime imestunult kuulama välismaalt külla saabunud sugulaste juttu sellest, mida saab rahaga teha.

Meie kindel veendumus on, et igal eestlasel peab olema tahtmise korral võimalik saada otseselt osa Eesti majanduse edust. Seda, kas iga viimne kui börsiettevõte oma tegevuses edukas on, ei saa keegi garanteerida. Küll aga saame kohaliku börsi 25aastasele ajaloole tagasi vaadates öelda, et keskeltläbi on meie börsiettevõtted pakkunud väga soliidset tootlust. Täpsemalt on aktsiahindu koondav indeks alates börsi avamisest 1996. aastal kasvanud keskmiselt 11,6% aastas. See tähendab, et toona Eesti börsifirmadesse paigutatud 10 000 eurot oleks täna väärt 140 000 eurot.

On tõsi, et ükski investeering ei ole riskivaba. See tähendab, et raha ei saa kasvatada nii, et ei oleks ohtu see osaliselt või täielikult kaotada. Riskidest arusaamine ja nendega arvestamine on üks olulisemaid eel­tingimusi ja nõudeid vara kasvatamiseks. Investor on see, kes usub paremasse, jõukamasse homsesse!

Ettevõtete jaoks oli, on ja jääb kapitali hankimine peamiseks börsile tuleku põhjuseks. Aastasadade pikkused kogemused ja paikaloksutatud reeglid on teinud börsidest lisaks ka kõige läbipaistvama koha ambitsioonikatele ettevõtetele. Ükskõik kus maailma nurgas ei viibiks – börsiettevõtteid iseloomustab sarnane kvaliteet.

Panus paremale tulevikule

Niisiis, ambitsioon loob eelduse kasvuks ja kasv on see, mida investorid otsivad. Miks? Sest aktsia hind saab tõusta siis, kui ettevõte suuremaks ja edukamaks saab. Mida selleks vaja on? Investeeringuid ja innovatsiooni – ning 21. sajand läheb ilmselt ajalukku sellega, et näeme paljusid megakahjumites, kuid kiire kasvuga ettevõtteid, mis on suuresti tänu tohutule raha hulgale saavutanud väga kõrged valuation’id ja mille peamine fookus tundub olevat pigem raha kaasamisel kui selle teenimisel. Igal juhul raha otsib kohta. Otsib uut Amazoni, uut Google’it ja uut Tallinna Kaubamaja Gruppi.

President Lennart Meri ütles 1996. aastal Tallinna börsi avades ja esimest börsitehingut tehes: „Börsi avamine toodab lisaväärtusena Eestile julgeolekut ja stabiilsust. Oskus enda vastu nõudlik olla ongi viinud edasi meie majandust ja riiki. Eesti on teinud panuse avatusele ja see on olnud õige panus.“ See võiks olla kõigi ambitsioonikate ja ärksate ettevõtete ja investorite deviisiks.