Umbes selline küsimus kõlas veebruari lõpul riigikogu majanduskomisjoni kinnisel istungil.

Nagu kinnitab komisjoni esimees Kaja Kallas, esitas küsimuse tema kaaslane Reformierakonnast Kristen Michal.

Poliitikuid jahmatas paari kõrge riigiametniku väide, et taastuvenergia toetusi on makstud ebaseaduslikult.

Jutt käib miljonitest eurodest.

Kõik taastuvenergia toetused makstakse välja ühest kassast, mida peab riigiettevõte Elering. Seda firmat juhib endine rahandusminister Taavi Veskimägi. Ta on ühtlasi Kaja Kallase elukaaslane.

Etteheide Eleringi osalusel toimunud võimalikest seaduserikkumistest tundus Kallasele uskumatu.Komisjoni nõunikud andsid Kallasele nõu, et nii seda asja jätta ei saa. Naine oli nendega nõus.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist

Eleringi kommentaar eelnevale:

Käesolev sissejuhatus Eesti Ekspressi loosse elektrijaama omatarbe eest taastuvenergia teotuste maksmisel loob täiesti vastupidise mulje tegelikkusele. Elering AS ei ole käitunud seadusevastaselt ega maksnud välja taastuvenergia toetust elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergia eest. Toetuse maksmine on toimunud kooskõlas elektrituruseaduse ja konkurentsiameti seisukohtadega.

Tsitaat Eesti Ekspressi Tarmo Vahteri loost: „ Saan Veskimäe nördimusest aru. Elering pole maksnud taastuvenergia toetuseid mitte oma suva järgi, vaid vastavalt seadusele ja konkurentsiameti seisukohtadele.“ Ja täpselt nii on.

Kuni eelmise aasta 8. juulini kehtinud elektrituruseaduse redaktsiooni alusel maksti toetust elektrijaamale tema liitumispunktides summaarselt võrku antud ja tootjaliini kaudu tarbijale edastatud saldeeritud koguselt. Saldeerimine liitumispunktides välistas olukorra, kus elektrijaama ühe liitumispunkti kaudu anti võrku toodetud kogus ja teise kaudu toideti elektrijaama omatarvet, kuna arvesse võeti elektrijaama mõlemad liitumispunktid.

Tootjaliini kaudu edastatud koguste arvestamisel lähtus Elering Konkurentsiameti poolt otseliini tegevusloa andmise otsustest, kus määrati kahtluse korral, kas tegemist on tarbijaga või mitte.

Eelmise aasta 8. juulil jõustunud elektrituruseaduse täiendusega muudeti elektrijaama omatarbe definitsiooni, mille alusel on elektrijaama omatarve elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks. Samuti täiendati seadust sättega, mille alusel ei peeta tarbijaks isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.

Seadusemuudatuse valguses vaatas Elering alates 8. juulist 2012 üle arvutuskäigu toetusaluse elektrienergia koguse arvutamisel. Ei enne ega pärast seadusemuudatust ei maksnud Elering elektrijaamadele omatarbe eest toetust.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid