Belgia kolleegide avalik kiri oli sedavõrd huvitav, et Eero Meri­lind (49) küsis selle kohta arvamust ka professor Irja Lutsarilt. Koos veenduti, et seal on palju meditsiiniliselt põhjendatud väiteid. Kõigega ta siiski nõus polnud – näiteks vandenõu kohta, et ajakirjanduses ei tohi koroonast teise nurga alt rääkida ning peab kirjutama, et see viirus on väga ohtlik ja hirmus.

Merilinnu sõnul pole praegune pandeemia midagi uut: 1918. aastal levis Hispaania gripp nelja kohutava lainena, haarates umbes kolmandiku maailma elanikest, ning suri ligi 100 miljonit inimest. Ülinakkav ning laastav gripiviirus levis ka Eestis 1967/68. aastal.

„Tookord oli see palju hirmsam kui praegu. Paljud, kes haigestusid, surid, sest puudus ravi, olid probleemid vaktsiiniga."

Avalehele
206 Kommentaari
Loe veel: