Üheksa aasta eest kõndisime ühel sumedal õhtul ringi Manhattanil – Lii Unt, Pille Minev, toona koos oma mehe Justiniga pikemalt New Yorgis elanud Epp Petrone ning, jah, ka allakirjutanu. Kui end mitte lasta segada asjaolul, et Pille oli tuntud raadiohääl ja teadis üht-teist reklaamist ja turundusest, sobinuks me kõik kuidagimoodi kirjandust armastavate ajakirjanike üldnimetuse alla. Ent meil oli idee, mis tõotas veelgi helgemat tulevikku; sama eredat tulevikku kui tuled Times Square’il – luua ühine initsiaalipõhine kirjastus KUMP. Staarblogija Petrone pakkus kesk ägedasti tuututavaid autosid välja plaani hakata kirjastama raamatuid, milles “erinevad eestlased kirjutaks erinevatest kohtadest”, sellal kui siinkirjutaja arvas, et primaarne oleks välja anda eestikeelne koraan. Ja sinna see kõik jäi. Pille mõistis varsti, et tegu on pundi boheemlastega, Liid kutsus India ning allakirjutanu sisustab oma vaba aega siiani mänguga “leia-toidupoest-üles-odavaim-jogurt”, ent Epp tegi kontserni Petrone Print aastake hiljem päriselt ära. Ainuüksi tol sumedal New Yorgi õhtul idanema hakanud “Minu”-sarjas on tänaseks ilmunud ligi sada ühikut kirjasõna ning nüüd on avamerele purjetamas uus armaada ehk sari “Kirju”, Evelin Ilvese kujuline käilakuju värskeima teose vööris. “Minu meelest mu tugevus ongi ideed. Vahel keegi ütleb, et ma olen “geniaalne turundaja”,” tähendab Epp tagasihoidlikuna mõjuval moel.
***
Epp Petrone: “Mul on Evelinist kahju ja ma loodan, et ta ei lõpeta nii traagiliselt nagu printsess Diana. Ja ma loodan, et tasapisi algab tema mõistmise ajastu, see raamat on esimene verstapost.”

« Avalehele 18 Kommentaari