Miks kunstnik Mare Tralla end näituse avamisel protestiks paljaks võttis

Eesti kunstnikel läheb harva korda „Ringvaatesse“ murda. Londonist koju käima tulnud Mare Trallal (51) õnnestus see justkui möödaminnes.

Buss oli Tallinnast juba väljunud, kui feministlik kunstnik ja aktivist Mare Tralla ärrituma hakkas. Ärritus kohe sedavõrd, et tahtis ühissõiduki kinni pidada, maha astuda ja üleüldse Pärnusse mitte minna. Tralla mobiiltelefoni oli jõunud esimene kunstnik Marko Mäetamme töödest, millel kujutati naisi erinevate tegevuste juures: kusemas, vagiina abil kassil pead otsast ampsamas või siis lihtsalt endale kätt püksikutesse surumas, mõnevõrra mõttelage ilme näol.

„Ma olin neid töid nähes väga tige ja kurb,“ ütleb Tralla. „Oli tunne, et mitte millestki pole aru saadud, räägi ükskõik kui palju.“

Juba tuli ta pähe teine mõte: võtta mootorsaag ja Mäetamme pildid Pärnu kunstisuve avamisel avalikult hävitada. Siis kolmas: võtta kaasa musta värvi pihusti või vähemasti marker! Kuid lõpuks kasutas Tralla – jah, kas relvana või ära? – hoopis ennast: heitis avamisel õlgadelt punase kitli ja, ise täies alastuses, kattis kinni hoopis piinlikud taiesed. Selleks pruugitud riidepalakatele kirjutas Tralla hulga sõnumeid, mis kokkuvõttes moodustasid improviseeritud performance’i pealkirjaga „Mittemingisugune „aga“ ei ole vabandus seksismile!“.