Tiit Blaat

Aga milleks siis oleme meie! Saame teha asjade seisu lihtsaks ja selgeks.

Eile õhtuks oli Briti parlamenti ajastatud hääletus Brexiti lahkumisleppe üle. Oli kaks varianti: lepe kas kukub läbi või kukub suurelt läbi. Seda hääletust aga ei toimunud. Peaminister Theresa May lükkas selle edasi. Sest muidu oleks realiseerunud teine variant. See olnuks katastroof.

Nüüd siirdub Theresa May Euroopa pealinnadesse, lunima toetust lepingu muutmisele. Euroopa juhid on sellele juba ei öelnud. Nii et liialt loota suurematele sisulistele järeleandmistele Euroopa poolelt oleks katastroof.

Mida Euroopalt küsida, pole ka selge. May on nädalaid kirglikult veennud kõiki, et just sel kujul on leping võimalikest parim ja et paremat ei saa keegi. Hakata üleöö vastupidist rääkima on May jaoks – ehkki muudega võrreldes väga-väga pisike – katastroof.

Vahet pole, kuidas Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, kaotavad nad majanduslikult igal juhul.

Oletame, et 27 Euroopa riiki jätkavad oma senist konstruktiivset joont ja nõustuvad väikeste muudatustega. Varem või hiljem jõuab lepe siiski parlamenti, kus – kui asjaosaliste seniseid sõnavõtte vaadata – see ikkagi läbi kukub. Mis mõistagi oleks ikka katastroof.

Briti parlamendis ei tule ühegi võimaliku lahenduse jaoks hääled kokku.

Andunud Brexiti-toetajate jaoks pole May lepe ja selle võimalik eesootav pisikohendus mingi õige Brexit. Nad on seda algusest peale pidanud liiga lahjaks. Neid pole piisavalt, et Mayd maha võtta, aga piisavalt, et jätta May ilma enamusest. Neile oleks oma positsioonist taganemine katastroof.

Opositsioon ehk Tööpartei on May lepet raevukalt kritiseerinud ja pidanud seda tööinimesi kahjustavaks. Suurele osale neist oleks Brexiti toetamine katastroof.

Põhja-Iiri unionistid, kellest May ametispüsimine sõltub, ei saa leppida ühegi lahendusega, mis lahutaks Põhja-Iirimaa (kas või piirikorralduslikus mõttes) Suurbritanniast. See oleks neile katastroof.

Seda ülilihtsustatud rida võiks jätkata siit kuni Kranaadi viimase sõnani. Mis tahes lahendus on kellegi jaoks katastroof. Ja seni on neil selle katastroofi hirmus võimalik lepingu läbiminekut blokeerida.

Nii et kui just keegi ei otsusta suuremeelselt endale katastroofi kaela kutsuda, terendab lahkumine ilma lepinguta. See aga oleks Katastroof. Just, suure K-tähega. Kõigile, kogu rahvale.

Vahet pole, kuidas Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, kaotavad nad majanduslikult igal juhul. Kõige suurem oleks kaotus aga kindlasti juhul, kui lahkutaks ilma lepinguta. Briti keskpanga hinnangul kaotaks sealne majandus 10 protsenti oma mahust kõigest viie aasta jooksul.

Nii et laual on hurmav menüü: kas Katastroof või lihtsalt katastroofide kaskaad.

Ja miks see kõik, küsiks korraks hinge tõmmates.

Eks ikka sellepärast, et „suveräänsus“, „Brüssel istub pähe“, „rahvas on vaenuliku eliidi poolt mutta tambitud“, „eliit tahab oma rahvast hävitada“, „valitsused on ülbed ja pimedad“, „rahvast ei hoolita“, „tuleb taastada seadus ja kord!“ ja nii edasi.

Kartke selliselt väitjaid!