Eesti teadlaste uuring näitab, et üht parimat koroona antikehatesti pole olemas

SYNLABi, Tartu ülikooli ja Kuressaare haigla ühisuuring võrdles üheksat koroonaviiruse antikehatesti. Parimat täpsust näitas Tartu ülikooli teadlaste loodud test, ärimeeste Parvel Pruunsilla, Tarvi Olbrei ja Alari Aho annetatud test jäi teistele alla.

Antikehatest näitab, kas inimene on kokku puutunud koroonaviirusega. Kui viirus satub organismi, asub keha selle vastu tootma antikehi. Need püsivad vähemalt mõnda aega ka pärast tervenemist vereplasmas.

Uuringu tarbeks koguti kevadel 97 Saaremaa elanikult vereplasma proovid. Verd võeti neilt, kes olid saanud koroonatestil positiivse tulemuse, nende seas leidus ka inimesi, kel haigussümptomeid polnud. Uuringusse kaasati samuti teine hulk vereproove (100), et kontrollida võimalikke valepositiivseid tulemusi – nendeks olid SYNLABis 2019. aastal, enne koroonapandeemiat võetud vereproovid.

Üheksast testist seitse olid välismaise päritoluga, masstootmises ja erinevate ravimifirmade pakutud. Valikusse võeti ka Tartu Ülikoolis professor Pärt Petersoni töögrupi välja töötatud kaks eksperimentaaltesti. Lisaks veel Lõuna-Koreas toodetud Biosensori kiirtest, mille 50 000 eksemplari ärimehed Parvel Pruunsild, Tarvi Olbrei ja Alari Aho riigile annetasid. 

Tulemustest selgus mõndagi üllatavat.