pagulased Foto: UMIT BEKTAS, REUTERS

Avalikkus ei märganud, et kuhugi kadus oluline osa uuringust, millega riigikantselei selgitas rahva meelsust pagulaste vastuvõtmise küsimuses.

Riigikantselei lasi TNS Emoril mõõta inimeste meelsust kuue üldlevinud väite osas. Kõige populaarsem oli argument, et "pagulased võiksid minna turvalisemasse paika kodumaal või koduriigi lähedal". Sellega oli nõus 73 protsenti uuringus osalenud 500 inimesest, keda uuringufirma küsitles. Meediale saadetud uuringu kokkuvõttes seda aga millegipärast ei mainitud.

Selle asemel teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, et kolmandik Eesti elanikest on pagulaste vastuvõtmisega nõus. See jutt näitas Eestit pagulasi rohkem soosivamana – mõni aeg varem Delfi korraldatud küsitlus näitas, et koguni üle 80 protsendi vastanutest oli pagulaste sissetoomise vastu.

Valitsuse pressibüroo nõunik Eve Paavel selgitas Ekspressile, et kadunud küsimus ei kattunud uuringu eesmärgiga ja jäeti seetõttu analüüsist välja. "Uuringu eesmärk oli selgitada, kuivõrd ühe või teise pagulasi puudutavas debatis kasutusel oleva hoiakuga ollakse valmis nõustuma või mitte," põhjendas ta.

Riigikantselei ametnike vastusest ilmneb, et väljajäänud küsimus täitis ennekõike "maandavat" rolli. Nii oli võimalus arvamust avaldada ka neil inimestel, kelle arvates peaks probleemiga tegelema, aga "mitte minu tagaaias".

"Tegemist oli kontrollküsimusega, mida tuleb vaadata koos teiste pagulaste vastuvõtmise poolt või vastu olevate hoiakutega," ütles valitsuse meedianõunik Helin Vaher. Ta oli üllatunud, et tulemust uuringu analüüsiosas ei mainitudki. Uuringu kokkuvõte ripub üleval valitsuse koduleheküljel. "Mulle tundub, et peaksime uuringut täiendama," lubas Vaher.

Ühtlasi kavatseb riigikantselei tellida uue uuringu pagulastega seotud meelsuse asjus. Selles osaleb vähemalt 1000 vastajat.