Vaikimiskohustus kehtib kuni kohtuliku uurimise lõpuni. See laieneb ka kohtualustele ja nende advokaatidele.

Avaldada on lubatud ainult seda, keda kohus istungil üle kuulas ja mille kohta talt küsiti.

Nõudmise muidu avalikult toimuva kohtuprotsessi oluliseks piiramiseks esitas riigiprokurör Kati Reitsak.

Reitsak tahab enda sõnul hoida ära seda, et veel üle kuulamata tunnistajad teavad seda, mida on rääkinud varasemad tunnistajad.

Eelnevalt kehtestas sarnase vaikimiskohustuse Harju maakohtunik Kristina Väliste Tallinna Sadama juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili korruptsiooniprotsessil.

Kriminaalasja käigus uuriti muuhulgas, kuidas reformierakondlane Kiil ostis erakonnakaaslaselt Toomas Vilosiuselt osalt sularaha eest maatüki Harjumaal. Mida oravate kinnisvaratehingust kohtus räägiti, pole avalikkusel teada. Kohtuprotsess peaks kestma 2020. aasta novembrini.

Ka Hirve istungitel on oodata põnevaid etteasteid, kui tunnistama peavad hakkama mitmed endised ja praegused politseinikud. Hirve ja tema kaasosaliste kaitsjad soovivad neilt küsida väidetavalt päevavalgust kartvate asjaolude kohta õiguskaitseorganite töös. Hirve kuritegeliku ühenduse süüdistuse arutelud peaks kestma esialgse plaani järgi 2021. aasta lõpuni.

Vaikimiskohustuse kehtestamise võimalus avalikel kohtuistungitel kirjutati seadusesse Jüri Ratase eelmise valitsuse ajal ilma igasuguse avaliku aruteluta.

Enne seda suutsid Eesti kohtud arutada rohkem kui 25 aasta jooksul ka kõige suuremaid korruptsioonijuhtumeid, nagu maadevahetust, täiesti avalikult.

Harju maakohtu kommentaar

Selgittab kohtunik Janika Kallin.

„Alates 17.12.2018 jõustunud KrMS § 12 lg 41 võib kohus ilma istungit kinniseks kuulutamata menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid põhistatud määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolusid saladuses hoidma, kui saladuse hoidmine on ilmselt vajalik KrMS § 12 lg 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Sellise määruse tegemisega ei kaasne istungi kinniseks kuulutamine: jätkuvalt võivad saalis viibida ja istungit kuulata kõik, kes seda soovivad, sh on saali alati oodatud ajakirjanikud.

Määruste eesmärgiks on kaitsta õigusemõistmise huve: päevi, nädalaid ja kuid kestvate menetluste puhul tuleb üle kuulata rida tunnistajaid, kelle ütlused on asjas tõendiks, mis aitavad lahendada kriminaalasja, so selgitada välja tõde. Tunnistajate ütluste üksikasjalik kajastamine avalikkuses enne teiste tunnistajate küsitlemist võib endaga kaasa tuua tõendi kahjustumise, so olukorra, kus mingit asjaolu ühte moodi mäletav tunnistaja võib hakata oma mälupildis kahtlema ja korrigeerida seda vastavalt varasema tõendiallika ütlustele.

Samuti on inimlik aspekt – teades, et tema ütlused on minuti-paari pärast sõna-sõnalt avaldatud online-meedias, võib see oluliselt pärssida ja piirata tunnistaja poolt öeldut. Määruse eesmärgiks ei ole keelata kedagi tulla istungit kuulama, samuti üritab kohus võimalusel arvestada avalikkuse huviga ning seetõttu on andmete avaldamisele kehtestatudki ajaline piirang – kirjutada võib, kuid alles siis, kui tõendiallikad on üle kuulatud.

Ajakirjanduse mure on arusaadav – online-meedia ajastul kaob tund aega vana teema uudisväärtus kiiremini kui hiireklikk, kuid kohus peab siiski mõistma õigust, tuvastama selle, mis juhtus ja tegema seda tõendite, sh tunnistajate ütlustele tuginevalt.

Kohtusaalis räägitavate andmete avaldamine ei ole keelatud, see on mõnevõrra edasi lükatud. Ehk et kohus keelab tunnistajate ütluste avaldamise menetlusosalistel ja avalikku istungit jälgivatel isikutel kuni kõikide tunnistajate ärakuulamiseni.“