PIIRANGU NÕUDJA: riigiprokurör Kati Reitsak. Foto: Tiit Blaat

Sel esmaspäeval keelas Harju maakohtunik Elina Elkind kõigil menetlusosalistel ja saalis viibijatel väljaspool kohtusaali avaldada infot üle kuulatud tunnistajate ütluste sisust.

Vaikimiskohustus kehtib kuni kohtuliku uurimise lõpuni. See laieneb ka kohtualustele ja nende advokaatidele.

Avaldada on lubatud ainult seda, keda kohus istungil üle kuulas ja mille kohta talt küsiti.

Nõudmise muidu avalikult toimuva kohtuprotsessi oluliseks piiramiseks esitas riigiprokurör Kati Reitsak.

Reitsak tahab enda sõnul hoida ära seda, et veel üle kuulamata tunnistajad teavad seda, mida on rääkinud varasemad tunnistajad.

Eelnevalt kehtestas sarnase vaikimiskohustuse Harju maakohtunik Kristina Väliste Tallinna Sadama juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili korruptsiooniprotsessil.

Kriminaalasja käigus uuriti muuhulgas, kuidas reformierakondlane Kiil ostis erakonnakaaslaselt Toomas Vilosiuselt osalt sularaha eest maatüki Harjumaal. Mida oravate kinnisvaratehingust kohtus räägiti, pole avalikkusel teada. Kohtuprotsess peaks kestma 2020. aasta novembrini.

Ka Hirve istungitel on oodata põnevaid etteasteid, kui tunnistama peavad hakkama mitmed endised ja praegused politseinikud. Hirve ja tema kaasosaliste kaitsjad soovivad neilt küsida väidetavalt päevavalgust kartvate asjaolude kohta õiguskaitseorganite töös. Hirve kuritegeliku ühenduse süüdistuse arutelud peaks kestma esialgse plaani järgi 2021. aasta lõpuni.

Vaikimiskohustuse kehtestamise võimalus avalikel kohtuistungitel kirjutati seadusesse Jüri Ratase eelmise valitsuse ajal ilma igasuguse avaliku aruteluta.

Enne seda suutsid Eesti kohtud arutada rohkem kui 25 aasta jooksul ka kõige suuremaid korruptsioonijuhtumeid, nagu maadevahetust, täiesti avalikult.