Umbkeelsed taksojuhid pääsevad rooli tänu Maardule ja Ida-Virumaale
17. augustil keeldus mupo andmast taksojuhi tööks vajalikku teenindajakaarti Abdelrahmanile, sest mees ei osanud eesti keelt. Juba 2. septembril sai ta nõutava dokumendi Viljandi linnavalitsuselt.
10. augustil andis mupo eitava vastuse Amirhosseinile. Temagi ei saanud hakkama eesti keelega. Lisaks oli tal Iraani juhiluba, mis Eestis ei kehti. Kuid 27. augustil tunnistas Narva linnavalitsus mehe taksojuhina kõlbulikuks.
Tänavu on mupo välistanud eesti keele oskamatuse tõttu taksojuhi ameti 44 soovija puhul. Mõned neist pole vestluse käigus suutnud seletada isegi seda, miks nad üldse muposse ilmusid.
Vähemalt 13 mupost umbkeelsetena minema saadetud inimest on saanud teenindajakaardi mõnest teisest omavalitsusest. Edetabelit juhib Maardu linnavalitsus (7 taksojuhti), järgnevad Jõhvi ja Narva (kumbki 2) ning Viljandi ja Viimsi (mõlemad 1).
Aastast 2016 kehtiv ühistranspordiseadus ei nõua taksojuhiks soovijalt eesti ega ühegi teise keele oskust. Samas kehtestab keeleseadus teenindajate puhul eesti keele oskuse nõude.
Mupost selgitati Ekspressile, et hoolimata nende pingutustest töötab taksojuhtidena äraarvamatul hulgal kohalikku keelt mitteoskavaid taksojuhte.
Nende eesti keele oskus tuleb kõne alla alles siis, kui klient on esitanud keeleinspektsioonile kaebuse.
