DOKUMENDID | Kuidas kasutas politsei oma salajast andmebaasi KAIRI?

KES LEIAB MIDAGI HUVITAVAT? Ekspress avaldab nii 2002. kui 2004. aasta KAIRI eeskirjad kärbitud kujul, nagu politsei need meile väljastas. Omalt poolt katsime kinni kahe politseiametniku nimed, kes ei ole laiale avalikkusele tuntud persoonid.

Kirjutasime täna, et Politsei- ja piirivalveamet (PPA) keeldub avalikustamast oma jälitusteabe infosüsteemi KAIRI vanu tööeeskirju, kuigi seadus seda nõuab.

Eesti politsei kogub salajasse andmebaasi KAIRI infot tuhandete inimeste kohta. 2009. aastal avaldasime, kuidas KAIRIs asuvat operatiivinfot pääseb lugema veidi üle tuhande riigiametniku. "Need on politseinikud, prokurörid, maksuameti uurijad. Nemad näevad jälitustegevuse käigus kogutud infot. Kui inimest või tema tuttavat on jälitatud - varjatult jälgitud, salaja pealt kuulatud või kõne-eristusi tellitud -, salvestatakse see andmebaasi."

KAIRI töö käis vastavalt politseipeadirektor Harry Tuule ja tema järeltulija Robert ­Antropovi poolt kinnitatud reeglitele aastatest 2002 ja 2004.

Need dokumendid olid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, vastavalt seadusele kuni kümneks aastaks. Ekspress soovis tänavu mõlema dokumendiga tutvuda. PPA saatis KAIRI eeskirjad meile kärbetega. Kuigi infosüsteemi pidamise korda on aja jooksul korduvalt muudetud, on politsei teatel nende meetmed, taktika ja tehnoloogilised lahendused osaliselt samad.

Andmekaitse inspektsioon (AKI) otsustas, et PPA peab dokumendid täies mahus avaldama. Selle vältimiseks oleks PPA saanud tunnistada dokumendid riigisaladuseks, aga ei teinud seda.

Politseipeadirektor Elmar ­Vaher pöördus hoopis siseminister Mart Helme poole ja palus peatada koostöös justiitsminister Raivo ­Aegiga AKI otsuse täitmine.

PPA nimetab seda ajutiseks lahenduseks, kuni riigikogu muudab vastavalt nende ettepanekule avaliku teabe seaduses ette nähtud üldised juurdepääsupiirangud pikemaks kui kümme aastat.