Kes sooviks Tartu õlletehasest osta kasti- ehk kohvritäie A le Coq Premium Exporti (24 0,33liitrist purki), peaks selle eest maksma 12 eurot. Nii on kirjas A le Coqi kodulehel. Sellele tuleb juurde arvutada aktsiis. Kui sama kast poodi jõuab, siis veel poe juurdehindlus, käibemaks ja pant. Seetõttu küsib Rimi või Selver meilt sama kohvri eest enam kui 20 eurot.

Läti piiripoes aga maksis täpselt sama kohver eelmise aasta lõpus kaheksa eurot ja 99 senti (lõunanaabrite alkoholiaktsiis tõusis selle aasta 1. märtsil). Kuidas on võimalik, et seal müüakse õlut tehasehinnast odavamalt? Ekspress ajas jälgi.

Võlusõna 1: hulgiost

A le Coqi kodulehel on näha ühe kasti hind, see on kauba võimalik kalleim hind. Hulgiostjatele kehtib lihtne majandusloogika: osta rohkem, saad odavamalt. SuperAlko näiteks soetab suveperioodil keskmiselt autokoorma jagu õlut päevas. See tähendab, et nad saavad hulgiostjana allahindlust ja maksavad ühe kasti kohta tunduvalt soodsamat hinda kui veebilehel näha.

Kuidas hulgimüüjatele allahindlused kujunevad? A le Coqi juhataja Tarmo Noop selgitas, et rolli mängib ostetud kogus, varasemad lepingud ja kokkulepped ning konkurentide tegevus. Allahindlust saavad samal põhimõttel nii Selver, Rimi ja Coop kui ka SuperAlko ja Alko1000. Kui palju täpselt keegi allahindlust saab, hoitakse kiivalt enda teada. Kuna õllekohvreid pakub ka Saku, annab see veelgi ruumi hinna tingimiseks.
TARMO NOOP: Müüme piirikettidele enam-vähem sama hinnaga kui Eesti jaekettidele.
TARMO NOOP: Müüme piirikettidele enam-vähem sama hinnaga kui Eesti jaekettidele. Tanel Meos

Viimase kahe aastaga on SuperAlko ja Alko1000 teispool Eesti lõunapiiri kasvanud 15 korda – 2015. aasta jooksul müüdi piiriäärsetes poodides alla miljoni liitri õlut, mullu juba üle 18 miljoni liitri. See tähendab Noobi sõnul, et mõlemad Läti poolel olevad ettevõtted on suuremad kliendid kui Eesti Rimi või Selver.

Samuti on ringlemas teooria, et küllap müüvad Eesti õlletehased Läti piiril asuvatele kauplustele õlut lausa ebamõistlikult madala hinnaga, andmaks piirikaubandusele suuremat hoogu ja sellega valitsuse aktsiisipoliitika tagajärgi kunstlikult dramaatilisemalt näidata.

„See väide ei vasta tõele,“ sõnab Tarmo Noop. „Jah, [piirikettidele] saab teha suuremat allahindlust, aga tegelikult müüme neile enam-vähem sama hinnaga nagu Eesti [jae]kettidele.“

„Keegi ei müü Lätis alla omahinna,“ lausub ka SuperAlko poeketi omanik Riho Maurer. Tema hinnangul on võti siiski väga soodsas alghinnas, mis saadakse tänu hiigelostukogustele.
EINAR VISNAPUU: Suurkliendi staatus annab parema läbirääkimise võimaluse.
EINAR VISNAPUU: Suurkliendi staatus annab parema läbirääkimise võimaluse. Anni Õnneleid

Maurer lisab veel, et allahindluse protsent, mida alkokett tootjatelt saab, ei ole muutunud. Pigem on märgata hoopis ostuhinna tõusu, sest nii tööjõud, kütus kui ka vesi on kallimaks läinud.

Alko1000 omanik Einar Visnapuu möönab, et kui pood on end suurkliendina alkotootjatele tõestanud, annab see ka mingil määral hinnas läbirääkimise võimalusi.

Võlusõna 2: ärimudel

Läti piiril olevad poed on keskendunud alkoholi müügile, neid aga võrreldakse Eesti toidupoodidega. Näiteks suurtes laotaolistes piiripoodides väikesi riiuleid peaaegu polegi ja saaliteenindajaid seal ei vajata. Mis tähendab, et kuludelt saab magusa ampsu kokku hoida. See omakorda võimaldab kaupluse juurdehindlust Eesti „peavoolupoodidega“ võrreldes kordades madalamana hoida.

Tarmo Noop armastab ajakirjanikele jagada teoreetilist arvutust, kuidas kujuneb õllekasti hind Läti ja Eesti poodides. Läti poodidesse arvestab viis protsenti juurdehindlust, Eesti poodidesse 45 protsenti. Hind kujunebki vastavalt: 8,99 ja 21,32 eurot. Aga kui Eesti poed vähendaksid enda juurdehindlust samuti viiele protsendile? Kasti hinnaks kujuneks 15,12 eurot, ikkagi üle viie euro rohkem kui Lätis. Mis teeb Eestis õlle kallimaks? Aktsiis.

Selver eitab ka väidet, et sellal kui rahvas pahandab aktsiisitõusu üle, kasutavad kaupmehed olukorda ära ja kergitavad paratamatu hinnatõsu varjus ka kasumimarginaali. Rimigi kinnitab, et pigem on mahud ja marginaalid väiksemaks jäänud, sest aina enam tuleb korraldada kampaaniamüüke.

Võlusõna 3: konkurents

On veel üks aspekt, mis Lätis õlle hinda allapoole kipub tirima: konkurents. Läti poodides tuleb Eesti preemiumitel-originaalidel rinda pista ka lõunanaabrite toodanguga. „Ostetakse kõike!“ kinnitas Einar Visnapuu.

Tarmo Noop aga möönab, et suures plaanis on Läti tegijad samad, mis Eestiski. Aga konkurents on ikkagi tihe.

Mis edasi?

Õllekohvri hind ei saa Lätis igavesti alla üheksa euro jääda, ka seal kerkib aktsiis, millele lisandub kallinev kütus ja kerkivad töötasud.

Sellegi poolest ennustab Tarmo Noop piirikaubandusele vähemalt 40protsendilist kasvu: kui mullu osteti piirilt 18 miljonit liitrit õlut, oodetakse tänavuseks koguseks 30 miljonit liitrit. Eesti sisemaal samal ajal aga õlle müük väheneb, ka soomlased enam Tallinnas ehk Noobi mõisteid kasutades põhjapiiril alkoholi ei osta.

Selver on kaotanud viimase kahe aastaga alkoholi müügimahust 20 protsenti, Rimi lausa 33 protsenti.

„Enamik minu tutvusringkonnast ei tarbi enam alkoholi. Vot see on kurb!“ ütles Einar Visnapuu. Ta nentis, et riigi poliitika alkoholitarbimist vähendada näib eesmärki täitvat, aga alkokaupmehe teeb see mõistagi kurvaks.

Siiski avab SuperAlko sel aastal Lätis veel uusi poode. Alko1000 plaanib samuti uusi kauplusi, kuid neid juba Eestisse.