„Inimelul pole seal mingit väärtust“: vastuluure juhid räägivad avameelselt Venemaa julmusest

false

Eesti Ekspress intervjueeris Eesti, Läti ja Leedu julgeolekuasutuste juhte ning mõningaid töötajaid. Siin on nende vaade Venemaale.

Foto Aleksander Tootsi töötõendil on kulunud ja tõendi servad narmendavad kergelt. Ta näeb fotol välja palju noorem kui praegu: lühikeste juuste ja teravate näojoontega. Järgmisel suvel saab 30 aastat Tootsi esimesest tööpäevast kaitsepolitseis. Kuidas ta seda tähistab, ma ei tea. Enamiku ajast viibib ta looduses, teeb maatöid, aga kus, ei ütle. „Ärme püüa mind profileerida,“ ütleb ta jahedalt naeratades, kui küsin tema lemmikraamatu järele. „Ärme tee vastase elu lihtsamaks.“

Neist 30 aastast viimased 15 on Toots tegelenud Venemaaga. Proovinud ette aimata nende samme, üllatanud neid ka ise. Saanud jälile spioonidele, kellest mitmed on tema endised kolleegid. Kui küsin, mida ta tundis esimest korda Aleksei Dressenit üle kuulates, ei ütle ta alguses midagi. Dressen oli tema töökaaslane. Kunagi tema ülem, hiljem alluv. Nad tervitasid hommikuti, viipasid lahkudes, võib-olla toksisid vahel juttu ajades kinganinadega vastu autorehve. Kuni tuli välja, et...