„Haavad on desinfitseeritud, antibiootikumid ja valuvaigistid süstitud. Nüüd saab teda stabiilses seisundis edasi transportida,“ lausub kirurg, kes on aidanud järjekordset sõdurit.

Esmaabipunkti arstide sõnul on patsientide arv viimastel nädalatel olnud 50–100 inimest päevas, suuresti sõltub see aktiivsusest rindel. Kui esmane abi sõduritele antud ning seisund stabiilne, saadetakse nad edasi lähedalasuvasse haiglasse. Kõik sinna aga paraku ei jõua.

„Iga päev on erinev, sest nii patsientide sissevool kui ka vigastuste raskusaste varieeruvad,“ sõnab arst Vasõl. „Kõik oleneb meie meeste aktiivsusest ja Vene Föderatsiooni liikumistempost.“

ESMANE ABI: Ukraina armee arstid ja kirurgid toimetavad snaiprilt tabamuse saanud kaitseväelase Serhii esmaabiruumi.

KUULIHAAV JALAS: Serhii andis endale ise esmast abi, sidudes jalale nii žguti kui ka kompressioonsideme.

Arstide sõnul sai 33-aastane Serhii snaipri tabamuse jalga, misjärel roomas ta kaks kilomeetrit oma üksuseni, kust ta toimetati esmaabipunkti. „Püsisime lõpuni püsti, kuni snaiper meid sihikule võttis. Ta jõudis ka minuni,“ sõnab Serhii pärast esmaabi saamist napisõnaliselt.

SEISUND STABIILNE: Ukraina armee arstid ja kirurgid katavad Serhii pärast esmaabi andmist fooliumtekiga.

VALUGRIMASS: 34-aastane Denõs arsti vastuvõtul.

Arstide sõnul on snaiprite tekitatud haavad viimasel ajal aina sagedasemad, sest distants võitlevate poolte vahel on vähenenud.

„Suur osa meie tööst on snaiprite tekitatud haavade ravi, kuulihaavad ja granaadihaavad. Oluliselt vähem suurtükiväe kahjustusi, kui oleme harjunud,“ räägib arst Vasõl.

ABIKÄSI: Ukraina armee arst hoiab haavatud sõjaväelase käest kinni.
LÕPPU EI PAISTA: Sõltuvalt aktiivsusest rindel tuuakse päevas esmaabipunkti kuni 100 haavatud sõdurit.

Jaga
Kommentaarid