23.12.2022, 20:29
SÕJAPÄEVIK (303. päev) | Intervjuu kaitseväe peaarstiga: venelased läksid meditsiini mõttes Ukrainasse, kaks kätt taskus. Aga ära lähevad nii, et maa on must
Kuidas toimub haavatute evakueerimine? Kas talvine viirustelaine murrab sõdurid? Mida tegid venelased õigesti? Eesti Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti annab Ekspressi sõjapäevikule ülevaate sõjaväljameditsiinist.
KÜLM TALV: Võid teha imetrikke, aga alajahtunud traumapatsient sureb. Veri läheb vedelaks ja ükski sekkumine ei aita.
FOTO: | Scanpix
Kuidas erinevad Venemaa ja Ukraina sõjaväljameditsiin?
Alguses olid need üsna sarnased. Lääne abi ja väljaõppega on Ukraina meditsiin Vene omast nüüdseks arenenum. Venemaa tuli sõja algul üldse meditsiini toeta sisse. Nad on kasutanud väga palju okupeeritud alade meditsiinivõimekust enda kasuks ära.
Mida see tähendab?
Võtavad territooriumi üle, lähevad haiglasse ja ütlevad, et see on meie haigla. Kui hakkavad taganema, lasevad haigla õhku ja sodiks, võtavad kaasa kõik, mis võtta annab. Nad läksid meditsiini mõttes Ukrainasse, kaks kätt taskus. Aga ära lähevad nii, et maa on must. Võtavad kõik, käsivad kohalikel ennast ravida. Hersonist pärit kirurg ütles meile, et tema nägi oma haiglas ainult kuut venelast kogu selle üheksa kuu jooksul.
Viidi kuhugi mujale?
Venelased ei hooli. Lihtsalt jäetakse sõdur lahinguväljale surema ja ei viida haiglasse. Ukraina kolleeg rääkis mulle, et kui venelastel on taandumiseks uued positsioonid vaja leida ja pole võimalik kaevikuid teha, siis kuhjatakse Vene mundriga laibad enda ette liivakottidena, et varjuda. Lihtsalt hukkunud kaasmaalaste taga peavad oma lahinguid.
