SÕJAPÄEVIK (327. päev) | Otsustava tankikonverentsi eel kogunevad altimad Ukraina abistajad Eestis

Seekordses sõjapäevikus avaldame uudise: Tapal toimub oluline kohtumine, mille eesmärk on saavutada Ukrainale suurim võimalik abi.

Dnipro elumaja raketitabamuse tõttu hukkunute arv on jõudnud 40ni. Niikuinii surid nad asjata, ent kui tragöödiad ei sunni liitlasi mõjusatele tegudele, võib see lootusetust külvata. Peatne kõrgetasemeline kohtumine Tapal püüab võimendada lootust.

Lääne ühtsus ja valmidus Ukrainat aidata teeb nädala lõpus vaheeksami. Ramsteini õhuväebaasis toimuval liitlaste kohtumisel selgub, mida ukrainlastele juurde antakse. Palju räägitakse tankidest. Kõige kindlam Ramsteini edumõõdik olekski teade sellest, et liitlased annavad Ukrainale lõpuks moodsad tankid.

Täna hakkas tilkuma infot sellest, et vahetult enne Ramsteini kogunevad Ukraina abistamise küsimust Eestiga samamoodi nägevad riigid just siin. Tegelikult plaanis Suurbritannia ka oma teadaande Challenger 2 tankide andmisest Eestis välja kuulutada, ent nagu tihti juhtub, panevad suured uudised plaanitust varem plehku.

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas Ekspressile, et lähipäevil saabuvad Eestisse Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ja tema Poola kolleeg Mariusz Błaszczak. „Läheme koos Tapale ja räägime Ukraina abistamisest,“ selgitas ta lühidalt. Tapal annavad ministrid ka pressikonverentsi.

Vseviov usub, et head uudised on tulemas

Ukraina ei vaata Ramsteini ainult kui tankikonverentsi. Mis on kõige kriitilisema tähtsusega? „Kõige kriitilisem on kõik,“ ütles hiljuti Kiievist naasnud välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Et tegemist on Euroopa suurima sõjaga pärast teist maailmasõda, ei ole ukrainlaste sõnul relvasüsteemi, mis ei oleks kasutuses ja ei kuluks ega saaks varem või hiljem otsa.

Vseviov loetles Ukraina vajadusi: suurtükisüsteemid, õhukaitsesüsteemid, laskemoon, väljaõpe. Remont ja hooldus pole pealtnäha põnev teema, aga abi on vaja ka selle puhul. „Loomulikult tähendab see ka tanke,“ sõnas kantsler. Ta uskus, et nendega seoses on head uudised tõepoolest tulemas.

Tankidest on eriti pärast aastavahetust palju räägitud ning see on iseenesest üks oluline põhjus, miks need võivad varsti rindele jõuda. Vseviov: „See on juba alates sõja algusest nii olnud, et avalikus ruumis tekivad sümbolväärtusega küsimused, mille üle mõned nädalad arutatakse. Lõpuks ikka tullakse kokku ja otsustatakse positiivselt. Ma usun, et ka tankidega seoses on midagi niisugust toimumas.“

Välisministeeriumi kantsler ei soovinud detailidest rääkida, ent ta andis mõista, et tankid ei jää ilmselt ainsaks oluliseks Ukraina abistamise uudiseks. „Ma usun, tuleb märkimisväärseid teadaandeid mitmesuguste relvasüsteemide lõikes.“ Ta lisas: „Midagi konkreetset ma muidugi nende riikide eest ise ära öelda ei saa. Eks nad peavad ise ütlema, minu poolt öeldu oleks täna vaid spekulatsioon. Aga minu tunnetus on optimistlik.“

Sakslaste moosimisest on saanud justkui sõjapidamise rituaal

Saksamaa on paraja surve all, sest tankide puhul käib jutt kõige rohkem just nende Rheinmetalli toodetud Leopard 2 masinate Ukrainasse saatmisest. Nagu viimase aasta jooksult korduvalt, tuleb nüüdki ohata selle üle, et vähemalt sakslaste endi väitel on nende laoseis niru. Rheinmetalli pealiku sõnul ei saa Saksa Leopardid lahinguvalmis varem kui 2024. aastal.

See selleks, tähtsam on vaadata Leopardi-seisu riikides, kes on suutnud nende eest hoolt kanda ning kes on ka valmis neid andma. Needki otsused seisavad Saksamaa taga. Meenutagem möödunud aasta algust: kuu enne lauspealetungi algust oli selge, et Eesti on valmis andma Kiievile Saksa päritolu haubitsad. Berliini kõrvulukustav vaikus kestis kuu aega, kuni seesama Kiiev oli Venemaa poolt ära vallutamise ohus.

Midagi sarnast toimub ka praegu. Poola ja Soome on andnud teada valmidusest oma Leoparde anda, kui seda tehakse ühiselt teiste riikidega, koalitsioonina. Ramsteinis saab näha, kes on valmis nendega liituma. Leoparde on ka Kanadal, Taanil, Hollandil, Norral, Austrial, Hispaanial, Rootsil ja Türgil. Saab näha, kas lisaks Challengeridele ja Leopardidele saavad ukrainlased ka ameeriklaste Abramseid või prantslaste Leclerce.

Võib arvata, et mis iganes sõnumi Ühendkuningriik ja Poola koos Eestiga Tapal annavad, võib seda tõlgendada kui veel üht surveavaldust Saksamaale. Eesti otsustajad sellest niisuguses võtmes muidugi ei räägi, ent brittide algne plaan teha Challengeri-uudis just Tapal avalikuks oleks vast pretendeerinud selge sõnumi auhinnale.

Alles täna julgustasid suurriiki suurematele tegudele nii Poola peaminister Mateusz Morawiecki kui ka meie välisminister Urmas Reinsalu. Äsja oma kaitseministrist Christine Lambrechtist ilma jäänud liidukantsler Olaf Scholz on just hiljaaegu kurtnud sellise surve üle. Kas see lähenemine on mõistlik? Jonatan Vseviov: „Tulemus määrab selle, kas me oleme õigel teel.“