Riigikohus keeldus Ekspressi ajakirjanike trahvimisest

Riigikohus ütleb oma otsuses, et prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama.

Artiklit on täiendatud kell 11:55 riigi peaprokuröri ja Ekspressi esindanud advokaatide kommentaaridega.

Riigikohus sedastab pressiteates, et nõustus ringkonnakohtuga: ehkki ajakirjanikud Sulev Vedler ja Tarmo Vahter ning Delfi Meedia AS avaldasid kriminaalasja kohtueelse uurimise andmeid ilma seaduses nõutava prokuratuuri loata, ei olnud neile selle eest trahvi määramine praegusel juhul põhjendatud.

Riigiprokuratuur palus Harju maakohtul trahvida Sulev Vedlerit, Tarmo Vahterit ja nende tööandjat Delfi Meedia AS-i selle eest, et nad avaldasid mullu 25. märtsil Eesti Ekspressis artikli, kus kajastati prokuratuuri loata väidetava rahapesu uurimist Swedbankis. Muu hulgas avalikustati artiklis kahtlustatavate nimed.

Maakohus trahvis ajakirjanikke ja väljaande omanikku igaüht 1000 euroga, kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Teise astme kohus leidis, et ehkki seadus nõuab kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks prokuratuuri luba, ei olnud trahvi määramine põhjendatud, kuna artikli avaldamine kriminaalasja uurimist ei kahjustanud.

Kuriteo pealtnägija võib sellest rääkida

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus täna avaldatud määruses ringkonnakohtu järeldusega, kuid selgitas täiendavalt, millal on andmete avaldamiseks vaja prokuratuuri luba ja millal võib avaldamiskeelu rikkujale trahvi määrata.

Kõik kohtuastmed ja kohtuasja pooled olid ühel meelel, et kriminaalmenetluse seadustik põhimõtteliselt võimaldab kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete loata avaldamise eest trahvida ka ajakirjanikke – sellele viitavad nii seaduse sõnastus kui seletuskiri. Samuti ei ole niisugune ajakirjanike karistamine Euroopa inimõiguste kohtu praktika kohaselt vastuolus sõnavabaduse põhimõttega.

Riigikohus märkis samas, et prokuratuur ei tohi andmete avaldamiseks loa andmisel või sellest keeldumisel käituda meelevaldselt, vaid peab ühelt poolt kaaluma avalikkuse huvi info saamiseks ning teisalt vajadust lahendada kuritegu ja kaitsta nende inimeste või äriühingute huve, keda andmed puudutavad. Prokuratuuri keeldumist on võimalik ka kohtus vaidlustada.

Prokuratuuri loa nõue ei laiene sellisele infole, mille inimene on saanud sõltumata kriminaalmenetlusest – näiteks kuritegu ise pealt nähes. Samamoodi ei hõlma trahviähvardus ka juhtumeid, kus kannatanu räägib pärast ülekuulamist lähedastele enda vastu toime pandud kuriteost.

Prokuratuuril tuleb kahju või ohtu usutavalt tõendada

Prokuratuuri loata andmete avaldamine ei too siiski alati kaasa trahvimist. Riigikohus leidis, et trahvi määramine on põhjendatud eeskätt juhul, kui on oluliselt kahjustatud kriminaalmenetlust või mõnd selles osalejat – eelkõige kahtlustatavat või kannatanut. Prokuratuuril tuleb trahvitaotluses sellist ohtu või kahju kohtule veenvalt põhjendada. Näiteks kui kahtlustatav saab ajakirjanduse vahendusel eelnevalt teada tema juures kavandatavast läbiotsimisest, siis raskendab see ilmselt oluliselt kuriteo avastamist.

Praegusel juhul ei olnud ajakirjanikele ja väljaande omanikule trahvi määramine kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Artiklis ilmunud teave polnud eksitav ja prokuratuur ei suutnud usutavalt ära näidata, kuidas võis artikli avaldamine raskendada väidetava kuriteo avastamist.

Riigikohus ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et avalikkuse huvi puudutas üksnes väidetava rahapesu uurimist Swedbanki suhtes ega hõlmanud seal töötanud inimeste kahtlustamist. Nimede avaldamine riivas küll kahtlustatavate õigust eraelu ja maine kaitsele, kuid tegu oli suure kommertspanga juhtivtöötajatega, kes pidid olema valmis taluma oma tööga kaasnevat keskmisest suuremat avalikku tähelepanu. Pealegi käsitleti artiklis teemat neutraalselt ning kahtlustatavate suhtes ei võetud enne kohtupidamist negatiivset ja kallutatud eelhoiakut.

Nääs: karistada võib vaid kriminaalmenetluse rikkumise eest

Oliver Nääs, Ekspressi ajakirjanike ja Delfi Meedia esindaja siinses kaasuses

Nii konkreetse Riigikohtu määruse kui ka selle laiemate mõjude kohta võib kahtlusteta öelda, et see on ajakirjanduse võit. Prokuratuuri katse trahvida ajakirjanikke üksnes selle eest, et nad enne avaldamist prokuratuurilt luba ei küsinud, kukkus selgelt läbi. Riigikohus ütles otsesõnu, et ainuüksi prokuratuuri avaldamisloa puudumine trahvi määramist ei õigusta. Karistada võib kohtueelse menetluse andmete avaldamise eest ikkagi ainult juhul, kui andmete avaldamise puhul on konkreetse kriminaalasjas asjaoludest ja eripärast tulenev usutav risk kriminaalmenetluse huvide kahjustamiseks.

Ajakirjanduse vaatenurgast on oluline veel see, et kohtueelse menetluse andmetena ei käsitleda kõiki võimaliku kuriteosündmusega seotud asjaolusid. Kohtueelse menetluse andmete on käsitatavad ainult need, mis on avaldajale teatavaks saanud kriminaalasja materjalide, menetleja ametniku või menetlustoimingus osaleja kaudu, sh siis, kui avaldaja on saanud teabe ise menetlustoimingus osaledes. Siinkohal ei ole vahet, kas teave jõudis avaldajani vahetult (nt ise toimikuga tutvudes) või vahendatult (nt kui keegi räägib edasi, mis toimikus sisaldus).

Küll aga ei ole kohtueelse menetluse andmeteks info, millest isik on teada saanud sõltumata kriminaalmenetlusest, näiteks kuriteosündmust ise pealt nähes. See tähendab, et võimalikust kuriteosündmusest kui elulisest sündmusest võib ajakirjandus jätkuvalt vabalt kirjutada ning kuniks selleks ei kasutata kohtueelse menetluse andmeid, ei ole vaja karta ka prokuratuuri trahvitaotlust.

Eesti Ekspressi ajakirjanike ja Delfi meedia üks kolmest kaitsjast kohtuvaidluses, Mari Männiko rõhutab lisaks olulise aspektina, et riigikohus ei nõustunud prokuratuuri hinnanguga, justkui poleks Swedbanki juhtkonda puudutavas kriminaalasjas avalikku huvi. Prokuratuur heitis Ekspressile ette, et uurimise alla sattunud pangajuhtidest kirjutasid ajakirjanikud üksnes lugejate uudishimu rahuldamiseks. Riigikohus leidis, et lugu, mis puudutab riigi suurima kommertspanga rahapesukahtlusi, on avaliku huvi objekt.

Peale selle märkis riigikohus, et avalik huvi ei puuduta üksnes Swedbanki kui juriidilist isikut, vaid ka konkreetseid inimesi, kellele kahtlus esitati.

Samas tõi riigikohus välja, et ajakirjanikku võib karistada juhul, kui prokuratuur toob välja konkreetse usutava ohu menetluses kaitstavale hüvele, näiteks kuidas konkreetses loos kriminaalmenetluse info avaldamine on menetlust rikkunud. Pelgalt hüpoteetiline võimalus ei ole piisav põhjendus, et prokuratuur saaks ajakirjandusel keelata menetlusega seotud infot avaldada.

Parmas: trahvimine on äärmuslik ja jääb edaspidigi põhjalikult kaalutletud otsuseks

Andres Parmas, riigi peaprokurör

Kogu ühiskonna huvides on, et uurimisasutused ja prokuratuur saaksid kohtueelses menetluses segamatult tõendeid koguda ning tõe välja selgitada. Kui tõendid viitavad kuriteole on meie kohustus kriminaalasi otsustamiseks kohtu ette viia. Õigusemõistmine peab toimuma kohtus.

Üks meie eesmärk selles asjas oli õigusselguse saavutamine ja õiguskindluse loomine. Täna saime Riigikohtult olulise lahendi, et prokuratuuril kui kohtueelse menetluse eest vastutajal on õigus otsustada info avaldamise üle. Trahvimise taotlemine on äärmuslik meede, mida rakendatakse vaid väga üksikutel juhtudel ning see on põhjendatud juhul, kui andmete avaldamine on menetlust kahjustanud. Trahvi taotlemine on olnud ja saab ka edaspidi olema põhjalikult kaalutletud otsus, mida ei tehta kergekäeliselt.

Riik peab võimaliku kuriteo äärmiselt põhjalikult tõendama ja koguma igakülgseid tõendeid, mis võib mõnikord võtta rohkem aega, kui avalikkus ajakirjanikele info saamiseks annab. Seetõttu ongi oluline kompromissi leidmine ja omavaheline usalduslik suhtlus. Meie hinnangul on olnud seni ja on ka edaspidi alati võimalik leida kompromiss. Kuigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud piirang kohtueelse menetluse andmete avaldamisele kehtib terve kohtueelse menetluse kestel, on enamasti võimalik kokkuleppel prokuröriga infot avaldada juba varem, kui kriitilised uurimistoimingud on tehtud. Kui osa infot võib siiski menetlust kahjustada, saab prokurör vähendada soovitud info detailsust määrani, mil see menetlust ega menetlusse kaasatud poolte õigusi ei kahjusta.

Loodame, et ajakirjanikud suhtuvad nendeni jõudnud infosse hoolikalt ning kui töölaual on dilemma, kas riskida kohtueelse menetluse andmete avaldamise ja menetluse kahjustamisega või mitte, siis pöörduvad piiride ja ajastuse kokku leppimiseks prokuratuuri.

Vaata ka riigikohtus toimunud avalikku istungit: „Enneolematu kohtuvaidlus. Riigiprokuratuur nõuab Eesti Ekspressilt trahvi Swedbanki rahapesust kirjutamise eest“

Kohtuasi sai alguse eelmise aasta 25. märtsil Eesti Ekspressi veebis ilmunud artiklist „Kogu Swedbank Eesti endine juhatus sai kahtlustuse Vene oligarhiga seotud rahapesus“.

Riigiprokuratuuri väitel kajastas Ekspress eeluurimises olevat Swedbanki kriminaalasja ilma prokuröri loata, rikkudes seega kriminaalmenetluse seadustikku. Riigiprokuratuuri nõudel trahvis Harju maakohus Eesti Ekspressi ning ajakirjanikke Sulev Vedlerit ja Tarmo Vahterit igaüht 1000 euroga.

Ekspress vaidlustas trahvi Tallinna ringkonnakohtus, mis karistuse tühistas. Sellega ei nõustunud riigiprokuratuur, mis pöördus lõpliku lahendi saamiseks riigikohtusse.