SÕJAPÄEVIK LIVE | Saks ja Raag: Venemaa ei saaks praegu sõja laiendamisest ega Baltikumi ründamisest kasu

„Ka Poola ründamine oleks mõttetu. Venemaa kaotaks kohe Kaliningradi,“ märgib julgeolekuekspert Rainer Saks.

Raagi ja Saksa vestlust on võimalik ka järele kuulata Eesti Ekspressi podcast'is (pleier allpool).

Viimase aasta jooksul ikka ja jälle kerkinud üles kahtlusi, ega Venemaa ei püüa sõjategevust Ukraina territooriumilt kaugemalegi viia. Näiteks tõmmata sõtta Moldova või Valgevene. Vene propagandistid omakorda teritavad vihastes otse-saadetes keelt: järgmisena peaks ründama Venemaa Baltikumi, Poolat. Isegi Londoni tuumapommitamise ideega on flirditud. Telesaadetes räägitu on mõistagi vaid soe õhk. Kuid taolised kavatsused ei oleks ka Vene sõjajuhtide plaanides otstarbekad.

Rainer Saks ütleb, et sõja laienemine mis tahes suunas näib praegu ebatõenäoline: „Sellest ei ole keegi huvitatud. Tuumariigid ei saa endale eskalatsiooni lubada, sest heidutuse põhimõtted nihkuvad siis paigast.“ Lisaks ei võidaks Venemaa sellest. Saks arutles neil teemadel oma Ukraina sõjast rääkiva raamatu esitlusel.

Saksaga vestlust juhtinud Ilmar Raag meenutas sel teemal vene sõjablogija (keda saab nimetada ka sõjakurjategjaks, sest mõisteti mullu Hollandis süüdi 2014. aastal Donbassi kohal reisilennuki alla tulistamise korraldamises) Igor Girkini (Strelkin) hiljutist arvamust. Girkinilt küsiti, kas ei oleks praegu Venemaal õige aeg vastuseks Lääne sekkumisele rünnata Baltikumi. Girkin vastas: jah, kui tahame, et Vene armee võimalikult kiiresti kõik kaotaks.

Saks nõustub Girkini esitatud loogikaga: sama kehtib ka Poola ründamises. Venemaa ei tee seda, sest see ei annaks praeguses konfliktis mingit kasu, lisaks jääks Venemaa ilma Kaliningradist.

Vene kodusõda ei paista

Aasta kestnud täiemahulise sõja taustal on sageli spekuleeritud ja otsitud märke, mis toimub Vene poliitilise eliidi seas; millal kasvab rahulolematus Ukrainas saadud kaotuste pärast Vene ühiskonnas nõnda kriitiliseks, et praegune võim kaotab oma positsiooni. Märke aga võibki otsima jääda. Vähemalt praegu.

„Ma ei näe praegu Venemaal protsesse, mis liiguks kodusõja suunas,“ ütleb Saks. Võrreldes Nõukogude Liidu lagunemisele eelneva ajaga on Vene ühiskond praegu ühtsem või õigemini pole märgata Kremlist kaugenevaid regioone.

„Vastasseis Prigožiniga (Ukraina sõjaski osaleva eraarmee Wagner juht – Toim.) on meedias üle haibitud,“ tõdeb Saks. Tema hinnangul pole Prigožinis taolisi juhiomadusi. Ta pole tõsiseltvõetav riigipööraja. Nägelusi toimub, kuid need on rohkem sõjaga seotud olmetasandil, lisab Saks.

Saks ja Raag arutlesid vestlusõhtul veel järgmistel teemadel: millised sõja alguses tehtud ennustused pidi Saks tagasivaates valeks lugema; miks tegutseb Venemaa ekslike eelduste pealt; mis on aspektid, milles nii Venemaa kui ka kogu maailm on Ukrainat valesti hinnanud ja mõistnud.

Saks ütleb, et peab end optimistiks ning on sellise pilguga sündmusi vaadanud algusest peale, st sajandivahetusest saati, mil ta julgeolekueksperdina Ukrainale süvendatult tähelepanu hakkas pöörama. „Venemaal on kõik eeldused sõda kaotada ja Ukrainal kõik eeldused sõda võita,“ ütleb ta.

Rainer Saksa raamatu „Ukraina sõja päevikud“ andis välja Eesti Ekspressi omanikfirma Delfi Meedia AS.