Riigikohus jättis Hiina luure heaks töötanud eestlanna pika vanglakaristuse muutmata
(42)Riigikohus otsustas Hiina sõjaväeluure huvides tegutsenud Gerli Mutso süüditunnistamise küll osaliselt tühistada, kuid jättis jõusse talle mõistetud kaheksa ja poole aasta pikkuse vangistuse.
Prokuratuur süüdistas Gerli Mutsot selles, et ta töötas aastail 2016–2020 Hiina Rahvavabariigi sõjaväeluure heaks. Tema ülesanne oli koguda merendus- ja keskkonnaalast ning küberjulgeolekut puudutavat infot Eesti, aga ka laiemalt Läänemere ja Põhja-Jäämere piirkonna kohta.
Muu hulgas meelitas Mutso mõttekoja töötajatena esinenud Hiina luureagentidega kohtuma mereteadlase Tarmo Kõutsi, kes oli tööalaselt seotud NATO riikide kaitsevõime arendusprojektidega. Samuti otsis Mutso luurajate ülesandel kontakti ühe Eesti kõrge kaitseväelasega.
Maakohus mõistis Mutso süüdi riigivastastes kuritegudes ja väikese koguse kokaiini käitlemises ning karistas teda kaheksa ja poole aasta pikkuse vangistusega. Ringkonnakohus jättis otsuse põhiosas muutmata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas täna Mutso süüdimõistmise osaliselt, kuid ei kergendanud tema karistust. Kohtu hinnangul ei olnud Mutso koostöö Hiina sõjaväeluurega kuni 2019. aastal jõustunud karistusseadustiku täienduseni karistatav, mistõttu tuli süüdimõistmise ajalist mahtu vähendada.
Varem kehtinud seaduse järgi olid Eesti kodanike jaoks karistatavad üksnes sellised sidemed välisriigiga, mis ohustasid otseselt Eesti iseseisvust ja sõltumatust ehk olid suunatud Eesti muutmisele mõne teise riigi osaks. Alles neli ja pool aastat tagasi jõustunud muudatustega keelati ka Eesti julgeolekut laiemalt ohustavad suhted välisriigiga, samuti nende käigus mittesalajase info edastamine.
Kohtuasjas tuvastati, et Hiina sõjaväeluure kaugem siht oli saada ligipääs NATO salajasele teabele.
Riigikohus leidis, et Mutso tegi omakasu eesmärgil teadlikult koostööd Hiina sõjaväeluurega. Sellega kahjustas ta küll selgelt Eesti julgeolekuhuve, kuid ei seadnud ohtu Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust, mis oleks olnud nõutav tema karistamiseks enne 2019. aastat.
Kohtuasjas tuvastati, et Hiina sõjaväeluure kaugem siht oli saada ligipääs NATO salajasele teabele. Sisuliselt tegutses Mutso nende „müügiesindajana“ ja tema huviorbiidis olid inimesed, kel oli juurdepääsuluba riigisaladusele ja salastatud välisteabele ning tööalane kokkupuude NATO allasutustega. Samuti kogus ja edastas ta Hiina võimudele erinevat mittesalajast infot.
