Taavi Aas: Nordicas pidanuks pidurit tõmbama hoopis reformierakondlane
(60)Endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas rõhutab, et tema pole Nordica hädades süüdi. Ta viitab, et mulluse lennufirma üldkoosoleku ajal oli ta juba ametist prii ning kritiseerib teda üldkoosolekul asendanud reformierakondlast Maris Laurit. Viimane pareerib süüdistust.
„Loomulikult saab igaüks – ka minister – aru, et suurem lennuk on suurem kui väiksem lennuk,“ ütleb Aas. „See aga ei tähenda, et toona oleks olnud teemaks lennufirma laienemine.“
Aas viitab siin Ekspressi kolmapäevasele artiklile, kus oli kirjas, et Aas andis heakskiidu küll suuremate lennukite soetamisele, kuid mitte lennufirma leienemisele. Sisuliselt kinnitab ta üle seda, mis juba kirjas. Vaatamata sellele leiab ta, et Ekspressi artikkel oli „sügavalt pahatahtlik“.
Eksminister viitab siinkohal 2022. aasta 15. juunil toimunud üldkoosolekule, mille ajaks olid keskerakondlastest ministrid juba ametist priiks saanud. Näiteks Nordica üldkoosolekul esindas riiki hoopis reformierakondlasest justiitsminister Maris Lauri.
„Palju tema Nordica arendamisse süvenes, pole mulle kahjuks teada. Seega ei saa kuidagi väita, et oleksin olnud teadlikult või mitteteadlikult osaline lennukite ostu otsuse tegemisel,“ räägib Aas.
Lauri märgib Ekspressile, et kuna ta oli vaid ministri asendaja, tegeles ta üksnes nende teemade ja küsimustega, mis vajasid kiiret lahendust ja mille lahendamise edasilükkamine polnud võimalik. Näiteks justnimelt aastaaruannete kinnitamine.
„Nordica puhul ei meenu mulle erilisi probleeme.“
„Nordica puhul ei meenu mulle erilisi probleeme. Kui lennukipargi uuendamisest oli juttu, siis väga üldiselt. Kindlasti ei olnud juttu sellest, et üldkoosolekuna tuleks kiiresti langetada mingeid põhimõttelisi otsuseid. Kõik küsimused, mis puudutasid Nordica tulevikku, pidi langetama ametisse astuv uus minister,“ pareerib Lauri Aasa süüdistusi.
Keskerakondlane tõdeb, et saanuks ta ametis jätkata, soovinuks ta üldkoosolekul rääkida riskide maandamisest ning ärimudeli vastavusest omaniku ootustele: „Mõne lennuki soetamine ei ole veel kiire laienemine. Küsimus on selles, milliste lepingute täitmiseks lennukeid kasutatakse ja kuidas on maandatud riskid. Kui ühetüübilisi lennukeid on vähe, siis kohe tekib nii lennuki, kui meeskonna asendusrisk ja muidugi kallineb hooldus.“
Siin on aga üks konks. Esialgse heakskiidu A320 lennukite soetamiseks andis nõukogu juba 4. aprillil. Siis oli majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas. Nõukogu esitas aastaaruande 31. mail. Endiselt oli minister Taavi Aas. Aastaaruandes kirjutatakse: „Nõukogu kiitis heaks uue ärisuuna arendamise lennukitüübiga Airbus A320.“ Tõsi, selle aruande kiitis ministri asendajana heaks Lauri, kuid sisuline otsus oli tehtud juba kuid varem.
Just see otsus ka Nordica kuristiku servale viis. Seda tunnistab ka Aas: „Mulle on jäänud mulje, et Nordica kahjumi peamine põhjus on siiski allhangete kiire laienemine, millega ei tulnud kaasa ei lennukipark ega meeskondade arv ning keeruliseks ja kalliks muutus ka logistika. Iga ärajäänud lend toob trahvid ja mitte väiksed.“
