„Mina tahaksin teda näha korvpallis, aga meie omavahelistes vestlustes räägib poeg oma tulevikust kettaheites. Ma võin teda suunata, aga paratamatult teeb ta valiku ise. Tänaseni pole korvpalli lamp ta peas igatahes põlema läinud,“ üllatab Kanter fänne sellega, et ei soovi pojast oma mantlipärijat teha.

Miks suunab kettaheite olümpiavõitja oma poega korvpalli mängima?

„Korvpall oli mu esimene armastus ja mul siiamaani suuresti hinges,“ tunnistab Kanter intervjuus Ekspressile. „See on äge mäng ja eestlastel on selles olnud ka eduelamusi. Julgen ennustada, et Kristjan kasvab pikemaks kui mina. Pakun, et temast tuleb kahemeetrine mees. Ta on ka vasakukäeline. Need on igati head parameetrid, et mängida korvpalli,“ jagab olümpiavõitja.

Sporti on isa ja poeg koos teinud juba ajast, mil poiss oli põlvepikkune. 2018. aastal, mil Kanter andis Ekspressile intervjuu oma viimase suurvõistluse eel, tunnistas ta, et 4aastane poeg pidi ravima oma esimest spordivigastust.

„Käisime koos jõusaalis. Ta tahtis mulle abiks olla ja jõusaali korda teha. Aga kangilukk kukkus suure varba peale ja nüüd on varvas kinni seotud ega saa kõiki asju teha, mida tahaks,“ jutustas Kanter.

ENNE BUDAPEST, SIIS PARIiS: Sloveen Kristjan Čeh pikalt ette ei põe ja keskendub maailmameistrivõistlustele Budapestis, kuid Gerd Kanteri mõtleb juba ka Pariisi ja Los Angelese olümpiamängudele.

Edukate ketteheitjate lapsed kipuvadki isade jälgedes käima. 2008. aasta olümpiavõitja Kanteri legendaarse konkurendi, 2000 ja 2004. aasta olümpiavõitja Virgilius Alekna mõlemad pojad juba on professionaalsed kettaheitjad. Seejuures võitis noorem poeg Mykolas Alekna (sündinud 2002) mullu juba Euroopa meistritiitli ning tema isiklik rekord on koguni 71.00 meetrit. Selle tulemusega on Mykolas tänavuses maailma edetabelis kolmandal kohal treener Gerd Kanteri õpilase Kristjan Čehi ning Daniel Ståhli järel.

Olümpiavõitja vanem poeg Martinas Alekna (sündinud 2000) jäi seni oma vanema venna varju. Aga tänavu viis vanem vend isikliku rekordi 67.23ni, mis annab tänavuses maailma edetabelis 12. koha ning võimaldab samuti võidelda suurvõistluste medali eest.

Intervjuus Eesti Ekspressile räägib legendaarne kettaheitja nii Venemaa sportlaste võimalustest pääseda „neutraalsete“ atleetidena olümpiale kui ka oma koostööst Kristjan Čehiga, kes tuli juba 23aastaselt maailmameistriks. Eesti kergejõustiklaste lootused võita järgmisel aastal Pariisi olümpiamängudel kuldmedal pole suured, see-eest on üsna tõenäoline, et olümpiakulla võidab just treener Gerd Kanteri õpilane.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena