Kuidas me räägime Iisraelist ja okupeeritud Palestiina territooriumist, seab raamid, kuidas konfliktist aru saame

Peame aru saama, et üheaegselt on võimalik täielikult hukka mõista nii Hamasi sõjakuriteod kui ka Iisraeli struktuurne vägivald ehk siis apartheidi-okupatsioon, mille all palestiinlased peavad elama.

Õpetan konfliktianalüüsi kursust. Selle raames oleme tudengitega arutanud näiteks seda, miks me peaksime Ukrainas toimuvale viitama pigem „Venemaa sõda Ukraina vastu“ kui „Venemaa-Ukraina sõda“. Selle väljendi kasutamine näitab üheselt, kumb osapool on sõjas agressor ja kelle suhtes on algatatud ebaseaduslikku sõjategevust.

Meist kaugel seisvate konfliktide osas lasub meil sama kohustus: nende kohta kasutatavad terminid viivad meid kas sügavama mõistmiseni või hakkavad takistama konfliktist arusaamist ja sellele adekvaatselt reageerimist.

Ukraina sõja ajal jõudsime ühe olulise mõttekohani: on oluline, et ukrainlased ise saavad kaasa rääkida (teadmistepõhise õigluse printsiip, epistemic justice), mõtestada, mis toimub. Me saime aru, et ainult läbi agressori või erinevate teiste osapoolte raamistike Ukraina mõtestamine on ebaõiglane. Ukrainale peab jääma agentsus rääkida sõjast, mis puudutab neid nii lähedalt.