IDAVEOD | Maksumaksjalt 18 miljonit eurot saanud Ida-Viru tootjat varustab Venemaa riik
(254)Tunamullu sai Ida-Viru metallitootja Silmet NPM omanik riigilt 18,7 miljonit eurot uue magnetitehase ehitamiseks ja rohepöörde edendamiseks. Raha saamist ei sega asjaolu, et Silmet teeb koostööd Vene riigiga.
Novembris 2023 avaldas EASi veebileht Invest In Estonia näite suurest eurotoetuste eduloost: Ida-Virumaa saab tänu kopsakale rahasüstile peagi juurde kuni tuhat uut töökohta.
Seni Sillamäel haruldasi materjale tootnud Silmeti omanik Neo Performance Materials ehitab parasjagu Narva uut 100 miljoni eurost magnetitehast, millesse maksumaksja panustab 18,7 miljoniga. Selline toetus on eraldatud Euroopa Liidu õiglase ülemineku (Just Transition) fondist, mille jagamise üle Eestis otsustab EASi ja Kredexi ühendasutus, nüüdse nimega ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus EISA.
„Tuleviku ühtsus sünnib siinsamas Narvas. Täna kogu Euroopa vaatab teid uhkuse ja lootusega,“ kiitis Euroopa komisjoni president Ursula Von Der Layen magnetitehase nurgakivi asetamise ürituseks valminud videotervituses 2023. aasta suvel.
Venemaa tollideklaratsioonidest selgub aga, et NPM Silmeti tehas on Ukraina sõja ajal soetanud idapiiri tagant 41,6 miljoni euro väärtuses kaupa: haruldaste metallide maaki. Materjali pakub Eesti tehasele Solikamski magneesiumitehas, mille omanik on hämara mainega Venemaa riiklik tuumatehnoloogia ettevõte Rosatom.
Režiim kaaperdas äri
Silmeti ajalugu ulatub 1926. aastasse, kui Sillamäele rajati põlevkiviõli eraldamise jaam. Pärast teist maailmasõda ehitati jaam ümber uraani tootmiseks, mida tehti seal 1990. aastani. Eesti Vabariigi sünni järel firma erastati ning nõnda jõudis ta endise peaministri ja ärimehe Tiit Vähi kätte. Nüüdseks on Silmeti emafirma Kanada börsifirma Neo Performance Materials, mille eelkäija ostis tehase Vähilt 2011. aastal.
Silmetis toodetakse praegu haruldasi materjale, mida kasutatakse näiteks elektrisõidukite, tuuleturbiinide, droonide ja andmekandjate valmistamisel.
Et tooraine tuleb Venemaalt, on mingis mõttes habemega uudis. Ajaleht Äripäev avaldas juba 1995. aastal uudisnupu: „Silmet saab tooret Solikamskist“.
Nagu 30 aastat tagasi, on ka praegu Silmeti äripartneriks seesama artiklis mainitud Solikamski magneesiumitehas.
Solikamski tehas kuulus veel enne Ukraina-Venemaa sõda eraomanikele. Oktoobris 2022 sai Venemaa riigist tehase ametlik omanik.
Kuid Venemaa režiimi näpujäljed tekkisid selle äri külge alles mõni aasta tagasi.
Nimelt kuulus Solikamski tehas veel enne Ukraina-Venemaa sõda eraomanikele. 2021. aasta oktoobris esitas Venemaa prokuratuur aga ootamatult taotluse, et tehas tuleb „tagastada“ riigile, sest oli 1990ndatel erastatud väidetava eksituse tõttu.
Mais 2022 otsustaski Venemaa kohus prokuratuuri taotluse kinnitada ning arestida tehase osaluse. Oktoobris 2022 läks tehase osalus Venemaa riigi varasid haldavale agentuurile ehk Venemaa riigist sai tehase ametlik omanik.
Detsembris 2023 allkirjastas Venemaa peaminister Mihhail Mišustin isiklikult määruse, et tehase osalus antakse üle tuumatehnoloogiaid (mh relvastust) ja keemiatööstust haldavale riigifirmale Rosatom.
Rosatom on lähedalt seotud Venemaa luureteenistustega ning on Ukraina täiemahulise sõja ajal laiendanud oma tegevust militaarsektorisse, toetamaks Venemaa sõjatööstust vajalike komponentidega. Tegu on ettevõttega, mis kõige otsesemas mõttes aitab korraldada agressiooni ja sõjakuritegusid Ukrainas.
Ka pärast seda, kui Venemaa riik 2022. aastal partnerfirmale käpa peale pani, on äri vastse riigifirmaga jätkunud ning viimased veod toimusid veel vähemalt 2023. aasta oktoobriski.
„Neo hangib vastutustundlikult haruldaste muldmetallide lähteainet eri kohtadest üle maailma,“ vastas NPM äriarenduse juhi Vasileios Tsianose vahendusel Ekspressile. „Meie hankekord jälgib hoolikalt kõiki rahvusvahelisi seadusi.“
Mitu Venemaaga seotud rahasüsti
Euroopa Liit on rohepöördesse investeerimiseks andnud Eestile üle 300 miljoni euro. Eesti on otsustanud toetuse suunata Ida-Virumaale, mis on põlevkivitööstuse tõttu Eesti kõige saastavam piirkond. Raha on mõeldudki selleks, et Ida-Virumaa läheks üle planeeti säästvamatele lahendustele.
Õiglase ülemineku fondi koordinaator Ivan Sergejev ütles, et sellest pütist on ettevõtetele praeguseks eraldatud umbes 33 miljonit eurot. Huvi on olnud leige ning toetuste korda on tulnud korduvalt leevendada.
Kuna NPMi magnetitehas aitaks muu hulgas valmida tuulegeneraatoritel ja elektriautodel, on sellise toetuse eraldamine rohefondist pealtnäha loogiline.
Eesti riik on fondist eraldanud veel 3,3 miljonit eurot Narva veefiltrite tehasele Aquaphor, millel samuti olulised ärisuhted Venemaal. Ekspressi andmetel on see firma Ukraina täiemahulise sõja ajal kõige rohkem kaupa Venemaale vahendanud Eesti tehas üldse.
Äripäev kajastas veel mõni nädal tagasi, kuidas Aquaphori kaupa müüakse läbi Venemaa ka okupeeritud Ida-Ukraina territooriumile.
Ettevõtte omanik Joseph Schmidt väitis siis Äripäevale ja ka nüüd Ekspressile, et see oli Venemaa ettevõtjate omavoli ning üleüldse on Venemaa Aquaphor täiesti erinev ettevõte Eesti Aquaphorist (kuigi mõlema omanik on tema).
„Aquaphori toodangut müüakse Venemaal. Igal isikul on õigus seda osta ja seejärel, vastavalt omaenda äranägemisele, ükskõik millisele kolmandale isikule edasi müüa,“ selgitas Schmidt, kuidas kaup okupeeritud Krimmi on jõudnud.
Venemaa tollideklaratsioonid näitavad, et Eesti Aquaphori tehas tarnis kaupa Venemaa Aqupahorile veel vähemalt 2023. aasta oktoobris.
EISA Venemaa äri välistavaid tingimusi ise kehtestada ei tohi. Kes siis tohib?
Ülesande õiglase üleminenku fondi toetuse saajad välja selgitada on saanud EASi ja Kredexi ühendasutus EISA. „Aquaphori ega Neo magnetitehase tooted ei kuulu sanktsioneeritud toodete hulka ning sanktsioneeritud isikuid ettevõtte omanikeringis ei ole,“ selgitab EISA pressiesindaja Egert Puhm.
EISA pressiesindaja tõdeb, et Venemaa äri välistavaid tingimusi ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ise kehtestada ei tohi. Kes siis tohib?
MKM: Ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt
Küsimusele, kas äri Venemaaga ja Venemaal tasub tõesti maksumaksja rahaga võimendada, vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav: „Kindlasti mitte.“
Samas tõdes ta, et selliste ettevõtete konkursilt eemaldamine Venemaa äriseoste tõttu oleks ebaseaduslik. Nõnda maksabki riik toetusi ka ettevõtjatele, kes ajavad näiteks äri Venemaal.
„Seadused ja ühtsed reeglid Euroopa Liidus nõuavad, et ettevõtjaid koheldaks võrdselt,“ selgitas Särav.
Särava sõnul üritas Eesti teha ka Euroopa Liidule sanktsioonide paketti ettepaneku, et Venemaal äritsemine võiks olla alus toetuste maksmisest keeldumiseks. „Kahjuks ei leidnud Eesti ettepanek teiste liikmesriikide toetust,“ selgitas ta.
„Suhtleme nüüd Euroopa Komisjoniga, et mõista, kas ja kuidas tuleks ettepanekut kohendada. Kindlasti esitame 13. sanktsioonipaketti uuesti ettepaneku, mis piiraks avaliku raha andmist ettevõtetele, kelle kaudu see raha liigub omakorda Vene majandusse,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler.
Samal ajal kiidab Särav toetuse eraldamist NPMile.
„Neo Performance Materials loob oma tehasega Euroopas unikaalse võimekuse ja tugevdab sellega meie tarneahelate kindlust, lisaks aitavad need investeeringud luua Ida-Virumaa regiooni väga suure hulga uusi kõrge lisandväärtusega töökohti,“ arutles asekantsler.
Kuid kas riik ei saa tõesti iseseisvalt luua erisust, et Venemaaga seotud ärid konkurssidelt eemaldada?
„Kui selliste investeeringute puhul keelata need üksnes siseriikliku piiranguga, siis liiguks vastav äri lihtsalt mõne naabri juurde ning see kahjustaks peaasjalikult Eesti ettevõtteid, aga mitte eriti Vene majandust,“ arutles asekantsler.
Hiina ja Venemaa kontrollivad turgu
NPM Silmet on avalikkusele jagatud kommentaarides maalinud endast pildi kui maailmas ainulaadsest tegijast: Euroopa suurim haruldaste muldmetallide tootja ja üks väheseid väljaspool Hiinat kogu planeedil.
Haruldased muldmetallid polegi tegelikult eriti haruldased. Maailmas leidub toorainet palju. Haruldaseks teeb metallid aga nende keeruline ja loodust reostav kaevandamise ja töötlemise protsess, millise äri valitsejad maailmas on paraku autoritaarsed riigid Hiina ja Venemaa.
Seejuures kontrollib Hiina umbkaudu 90 protsenti maailma haruldaste metallide ärist. Venemaal asuvad teisena kõige suuremad reservid, kuid toota suudetakse vähe. Kolmas suur tegija ja kaevandaja on USA, kuid Hiinaga pole mahud võrreldavadki.
NPM on selles olukorras rõhutanud, kui oluline on metalle toota autoritaarsetest riikidest sõltumatult. Uudised sellelt rindelt näisid lootustandvad. 2021. aastal avaldas ettevõte, et sõlmitud on leping USA uraanitootjaga Energy Fuels, kes teadete kohaselt hakkas ka Ida-Virumaa tehast toormega varustama. Mullu teatas NPM, et Silmet saab ligipääsu ka Gröönimaa maardlale, et tuua maaki töötlemiseks Eestisse.
2023. aasta juunis avaldas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse toonane analüütik Frank Jüris ülevaate Hiina ülemvõimust haruldaste metallide globaalsel turul. Ta tõi näiteks just NPMi pikaaegsed äriseosed ja tehased Hiinas. Jüris rõhutas, et tegu on läänemaailmale strateegiliselt üliolulise valdkonnaga, seega tuleb partnerite valikul olla ettevaatlik – muidu saab autoritaarne režiim kontrolli üliolulise kaubavoo üle.
Kuigi Jüris ei keskendunud Venemaale, võib tema tõdemus anda vihjeid, miks võiks Venemaa võimud olla huvitatud nõnda strateegiliselt olulise kaubavoo kaaperdamisest.
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka äpp. Vaata SIIA