LOE TÄISMAHUS | Tallinna Sadama kohtuotsus. 385 lehekülge detaile rahade liikumisest jaanalinnuliha andmiseni

Tänavu 27. juunil otsustas Harju maakohus, et 2015. aastal vahistamistega alanud Tallinna Sadama kriminaalasi on aegunud. Ekspress avaldab tehtud otsuse täismahus.

Juuni lõpus tehtud Harju Maakohtu otsus on 385 lehekülge pikk. Selles on välja toodud prokuratuuri esitatud tõendid süüdistatavate omavahelistest vestlustest ja sellest, kuidas liikus raha või muud hüved.

Lisaks selgitab kohus, miks asi aegus ning miks kohtualustele enam kui miljoni euro eest hüvitisi välja mõista.

Otsusest on võimalik leida ka kogu kaasuse ühe kurioossema episoodi.

Nimelt kahtlustasid uurimisasutused, et altkäemaksu andmisel kasutasid konspireerijad jaanalinnuliha koondnimena või liikus raha koos lihaga. Niisiis kui ärimees Tõnis Pohla ja Tallinna sadama Toonane juht Ain Kaljurand rääkisid omavahel jaanalinnulihast, kahtlustas prokuratuur, et liha asemel võis Kaljurand saada sularaha.

Seda episoodi arutati kohtus 2018. aastal. Kaljuranna kaitsja Paul Keres soovis, et liha, mis Kaljuranna külmikus endiselt alles oli, võiks kohtueksperdid uurida. Nii saadaks selgeks, kas liha vanus klapib prokuratuuri ajajoonega. Keres soovis tõendada, et kui Pohla lubas Kaljurannale anda jaanalinnuliha, siis ta seda ka tegi. Nimelt söövat Kaljurand jaanalinnuliha ning tükk oli teda kapis ootamas mõnda aega.

Kohus asuski kaitsja palvet menetlema. Kuid kohtunik Julia Vernikova keeldus ekspertiisi tegemisest, et jaanalinnuliha vanus kindlaks määrata. Vernikova arvates kulutanuks selline ekspertiis liialt riigi ­ressurssi, sest mingit liha polnud kaitsepolitsei Kaljurannalt ära võtnud.

Seega ei saaks olla kindel, et eksperdile uurimiseks antav ­jaanalinnuliha oli seesama, millest süüdistatavad aastal 2014 omavahel rääkisid.

Jaanalinnuliha episoodi kohta leiab otsusest märkmeid leheküljelt 153.

Asi aegus ja läheb edasi vaidlemisele

Harju maakohtu otsus tähendas, et näiteks altkäemaksu võtmises süüdistatud Tallinna Sadama endine juht Ain Kaljurand ei pea minema kuueks ja pooleks aastaks vangi.

Riik hüvitab temaga seoses rohkem kui 188 000 eurot advokaadikulusid. Kaljurand saab ka ligi 90 000 eurot hüvitist raha arestimisega tekitatud varalise kahju katteks. Pluss üle 8000 euro valuraha vahi all istutud aja eest.

Teiste kohtualuste kohta tehtud otsustest loe lähemalt: „Tallinna Sadama kohtuotsus: asi aegus, riik taob kinni Kaljuranna ja teiste kulusid 1,26 miljonit eurot“

Asi pole siiski kaugeltki läbi, sest prokuratuur kaebab edasi.

Riigiprokurör Kadri Väling on jätkuvalt seisukohal, et Kaljurand ja Kiil tegutsesid altkäemaksu võttes ametiisikutena. Prokuratuur plaanib õigeksmõistmise väga tõenäoliselt Tallinna ringkonnakohtus vaidlustada.

Tallinna Sadama kriminaalasi jõuab ülikõva tõenäosusega riigikohtusse. Heal juhul tuleb sealt kõike otsustav seisukoht kas 2025. aasta teisel poolel või jääb 2026. aastasse.