privaatsuse haldur

  • Miks?
  • Privaatsussätted
  • Õigustatud huvi
Parema kasutajakogemuse pakkumiseks kasutame nii enda kui ka kolmandate osapoolte küpsiseid.
Selleks:
  • salvestame seadmetes olevat teavet,
  • pääseme juurde Teie seadme teabele ehk küpsistele,
  • töötleme Teie isikuandmeid.
Töödeldavateks isikuandmeteks on:
  • identifikaatorid,
  • geolokatsiooniandmed,
  • seadme saadetud standardteave,
  • teave seadme omaduste kohta.
Küpsiste kasutamine aitab parandada reklaamide esitlemist, analüüsida liiklust ja pakkuda Teie jaoks kohandatud sisu.
Privaatsussätete all saate lähemalt tutvuda, millist liiki küpsiseid me töötleme, ja seadistada nende lubatavust. Oma valikuid saate igal ajal muuta lehe jaluses „Privaatsussätete“ alt. Teie eelistused kehtivad ainult Delfi Meedia veebilehtedel.
Delfi Meedia töötleb kõiki isikuandmeid lähtudes andmekaitsetingimustest, mis on kättesaadavad siin.
Kolmandate osapoolte küpsiste (Delfi Meedia partnerite (140)) seadistusi saate muuta
Küpsistega mitte nõustumise korral ei pruugi veebilehekülg toimida selliselt nagu meie poolt on see loodud
Sõjapäevik
20.11.2024, 18:35

SÕJAPÄEVIK (1001. päev) | Lääne raketid maanduvadki Venemaal

 (64)

„Sõjapäevikus“ veel: jutud Vladimir Putini valmisolekust rääkida Donald Trumpiga relvarahu teemadel ei tähenda, et Venemaa oleks valmis mingeid kompromisse tegema.

KINGITUS PUTINILT: Venemaal pakiti täna transpordikastidesse üle 70 looma, mille Putin kinkis Põhja-Koreale. Fotol on üks kahest Pyongyangi loomaaeda kolinud lõvist. Veel rändasid Moskvast teise maailma otsa kaks karu, kaks jakki, 25 faasanit, 40 parti ja viis valget kakaduud.
KINGITUS PUTINILT: Venemaal pakiti täna transpordikastidesse üle 70 looma, mille Putin kinkis Põhja-Koreale. Fotol on üks kahest Pyongyangi loomaaeda kolinud lõvist. Veel rändasid Moskvast teise maailma otsa kaks karu, kaks jakki, 25 faasanit, 40 parti ja viis valget kakaduud.
FOTO: Scanpix

Ukrainlased ei raiska aega. 998. sõjapäeval kuulsime, et USA president Joe Biden andis viimaks ukrainlastele loa rünnata Venemaal asuvaid objekte (piiratud ulatuses) ameeriklaste antud rakettidega. Esimene ATACMSi rakett lendaski üle piiri Brjanski oblastisse 1000. sõjapäeva varahommikul.

Täna, 1001. sõjapäeva pärastlõunal „kostitasid“ ukrainlased agressoreid brittide Storm Shadow’ rakettidega, teatab Bloomberg. Kuigi britid olid oma põhimõttelise loa andnud ammu enne ameeriklasi, ei saanud Ukraina rakette vabalt kasutada, sest osa rakettide tehnoloogiast on valmistatud USAs. Seega oli ka ameeriklaste luba tarvis.

Mis on Delfi Kogupakett?
Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
Ameerika sõdur Ukrainas: nõustun intervjuu andma vaid selleks, et selgitada USA-s toimuvat
Kurjategija ründas perekond Ildi mõisat. Politsei uurib teo tagamaid
Mis saab pensionivarast ja kodulaenust juhul, kui tuleb sõda?
Sõda Ukrainas

Toeta Ukrainat läbi Eesti Pagulasabi ja MTÜ Mondo algatuse Ukraina Heaks!, toetusprojektide MTÜ Herojam Slava, Riigikaitse Edendamise SA, Päästeliidu või Toeta Ukrainat.

Samal teemal
Kommenteeri Loe kommentaare (64)
Soovitame Sulle
Sisuturundus
Delfi
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid