Eesti Ekspress ei rikkunud head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus, kaebaja isik on Pressinõukogule teada) Eesti Ekspressis 15. oktoobril 2024 ilmunud artikli „Dokumendid näitavad: suur vaidlus väikese tüdruku pärast käis teisiti, kui seda rahvale esitleti“ ja 23. oktoobril ilmunud artikli „Valede võrgus. Kuidas Evelyn Sepp, Sass Henno, tüdruku ema ja Virginia Woolfi grupi PR-naine publikut tinistasid“ peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Kaebaja ei ole rahul, et mõlemad artiklid avaldati ilma teda informeerimata ning talle ei pakutud võimalust avaldatud väiteid kommenteerida. Kaebaja leiab, et osapooled on artiklites esitatud andmete pinnalt lihtsasti tuvastatavad ning rikuvad eraelu puutumatust. Kaebaja hinnangul ei ole artiklid objektiivsed, need on kallutatud, sisaldavad valeväiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid ja põhinevad algallikate valikulisel selektsioonil ja tõlgendamisel. Kaebaja leiab, et artiklite koostamisel on kasutatud ja neis on avaldatud hulgaliselt andmeid pooleliolevatest ja kinnistest kohtuasjadest. Kaebaja leiab, et artiklite avaldamine viitega avalikkuse huvile ei ole põhjendatud.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et kaebaja on ise oma eraelu puudutavaid andmeid ja isikuandmeid avalikult jaganud ning osapoolte identifitseerimine on ainuvõimalik vaid kaebaja poolt avalikkusele tehtud postituste tõttu. Toimetus selgitas, et 15. oktoobri artikkel põhineb objektiivsel infol ehk ametlikel dokumentidel. Toimetus leiab, et ajakirjanik on artiklis jäänud mõlema osapoole suhtes neutraalseks ja erapooletult kajastanud osapooltega seotud sündmusi. Eesti Ekspress kinnitab, et artiklites on avaldatud tõest ja ausat teavet aktuaalsel teemal, mille kaebaja on ise avalikkuse ette toonud. Toimetus leiab, et artiklis ei ole teavet moonutatud ega esitatud eksitavalt.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress ei ole artiklitega eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on artiklitest aru saada, et need põhinevad ametlikel dokumentidel. Kuna artiklites kajastatud teema oli avalikkuse seisukohast oluline, siis oli selle vastu ka avalik huvi.

Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklitega rikutud eraelu puutumatust või avaldatud isikuandmeid. Samuti ei ole ainult artiklite põhjal võimalik isikuid identifitseerida. Identifitseerimise teevad võimalikuks osapoolte avalikud sõnavõtud.