NÄDALA FILM | Vendade Eskode „Mind on kaks“ näib tagantjärele nutika promokampaaniana „Pikkadele paberitele“
(4)Meel Paliale on kinkinud meile ühe Eesti filmiajaloo kõige sujuvama ja paremini tempot hoidva dialoogiga mängufilmi, leiab Johannes Lõhmus.
Meel Paliale kehtestab oma teises täispikas mängufilmis „Pikad paberid“ varakult mängureeglid, kui algustiitrite kompanjonina kõnnib noormees, sigaret näpu vahel, Tallinna tänavatel, möödudes mahajäetud Kosmose kinopaleest ja siseneb ühte kesklinna viimastest indie-toidupoodidest. Astume kinofiilist autori (režissöör, stsenarist ja monteerija ühes isikus) maailma, kes ei karda meiega jagada oma eeskujusid (nii filmi algus kui läbiv süžeeliin on vägagi tugevalt inspireeritud John Schlesingeri „Kesköisest kauboist“, 1969) või vihjata oma painajatele (hingetu Apollo kinomonopol, ilma lõputa teetööd Tallinna tänavatel, üle toimetatud karakterid liiga turvalistes filmides), kinkides ühe Eesti filmiajaloo kõige sujuvama ja paremini tempot hoidva dialoogiga mängufilmi. Ning ta on selle saavutanud ilma tegelasi mingisugustki ängi tundma panemata. Kuidas see võimalik on?